Kahepoolsed suhted

Kahepoolsed suhted Eesti ja Rootsi vahel on töised, pragmaatilised ja head. Läbi aastate iseloomustab Eesti-Rootsi kahepoolset suhtlust tihe koostöö ühiste eesmärkide nimel.

Detsembris 2018 loodi Rootsi valitsuse otsusega Rootsi-Eesti koostööfond, mille näol on tegu Rootsi valitsuse kingitusega Balti riikide iseseisvuse juubeliaasta puhul. Kingitus kujutab endast 10 miljoni Rootsi krooni suurust fondi, mille abil kavatsetakse süvendada omavahelist koostööd Rootsi ja Eesti vahel. Rootsi ettepanekul on fondi peamised koostöövaldkonnad ühiskondlikud teemad, majandus (iduettevõtlus) ja kultuur ning võtmesihtgrupp noored. Sarnased kahepoolsed fondid lõi Rootsi ka teiste Balti riikidega.

Arengukoostööprojektid Rootsiga on toimunud peamiselt SIDA (Swedish International Development Agency) programmide, Läänemeremaade Nõukogu ning erinevate ELi projektide kaudu. Senine tähelepanu on olnud fokusseeritud peamiselt EL idapartneritele nagu Gruusia, Ukraina, Moldova ja Armeenia.

Eesti kahepoolne kaitsealane koostöö Rootsiga on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Toimuvad regulaarsed kohtu¬mised kaitseministrite, kaitseväe juhatajate, kaitseministeeriumide kantslerite ja poliitikadirektorite tasemel. Tiheda poliiti¬lise dialoogi aluseks on Eesti ja Rootsi sarnased vaated julgeolekuolukorrale. Mõlemad riigid hindavad kõrgelt koostööd mitte ainult kahepoolsel tasandil, vaid ka regionaalse julge¬olekupoliitika vallas. Rootsi on esindatud Balti Kaitsekolledžis Tartus ja NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuses Tallinnas. Kasvanud on vastastikku õppustel osalemised, koolituste ja erinevate kaitsevaldkondade tasandi visiitidega, mis kõik kokku tihendavad meie koostööd ja suurendavad julgeolekut Läänemere piirkonnas.

Läänemere äärsete riikidena arendavad Eesti ja Rootsi aktiivset koostööd ka keskkonnakaitse ja pääste alal. Riikide vahel on sõlmitud üldise salastatud teabe kaitse julgeolekulepe ning koostöökokkulepe hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku tagamise ja nende likvideerimise kohta, samuti mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöökokkulepe (nn SAR-leping).

 

Lepingud
Kahepoolselt on Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud kõik olulisemad lepingud:

  • Keskkonnaalase koostöö leping (30.03.1992)
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (20.05.1992)
  • Reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamise kokkulepe (30.07.1992)
  • Leping vastastikusest abistamisest tolliasjades (30.10.1993)
  • Ajutistele külastajatele arstiabi osutamise leping (01.11.1993)
  • Lennundusalane leping (30.11.1993)
  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (31.12.1993)
  • Viisanõete kaotamise kokkulepe (01.05.1997)
  • Isikute tagasivõtmise kokkulepe (02.05.1997)
  • Kokkulepe merealapiirist Läänemeres (26.07.2000)
  • Üldine salastatud teabe kaitse julgeolekukokkulepe (30.01.2002)
  • Toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkulepe (01.05.2004)
  • Mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöökokkulepe (06.03.2007)
  • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühisrakendusprojekte käsitlev kokkulepe (25.04.2008)
  • Vastastikuse viisaküsimustes esindamise kokkulepe (20.08.2012)