Stockholm

Kahepoolsed suhted Eesti ja Rootsi vahel on töised, pragmaatilised ja head. Läbi aastate iseloomustab Eesti-Rootsi kahepoolset suhtlust tihe koostöö ühiste eesmärkide nimel.

Rootsi Kuningriik taastunnustas Eestit 27. augustil 1991. aastal esimeste riikide hulgas ning oli esimene välisriik, kes nimetas taasiseseisvunud Eestisse oma suursaadiku. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas Tallinnas tööd 29. augustil 1991. Eesti suursaadik Rootsis on Margus Laidre, kes andis oma volikirja üle 4. detsembril 2025. Praegune Rootsi suursaadik Eestis Charlotte Wrangberg andis oma volikirja üle 1. oktoobril 2024.

Riigikogus on loodud Eesti-Rootsi parlamendirühm, mida juhib Maris Lauri. Rootsi Riksdagis tegutseb ka Balti sõprusgrupp, mille esimees on Stefan Olsson.

Rootsi-Eesti koostööfond

Detsembris 2018 loodi Rootsi valitsuse otsusega Rootsi-Eesti koostööfond, mille näol on tegu Rootsi valitsuse kingitusega Balti riikide iseseisvuse juubeliaasta puhul. Kingitus kujutab endast 10 miljoni Rootsi krooni suurust fondi, mille abil soovitakse süvendada omavahelist koostööd Rootsi ja Eesti vahel. Fondi peamised koostöövaldkonnad on  ühiskondlikud teemad, majandus (iduettevõtlus) ja kultuur ning võtmesihtgrupp noored. Sarnased kahepoolsed fondid lõi Rootsi ka teiste Balti riikidega.

Eesti-Rootsi koostööraport

Raport valmis 2022. aasta suvel ning selle esitlus toimus 2022. aasta septembris välisministeeriumis. Raporti koostasid sõltumatud eksperdid Pär Nuder Rootsist ja Raul Eamets Eestist. Raportis tuuakse välja neli prioriteetset valdkonda, kus raporti autorid näevad enim potentsiaali edasiseks koostööks: digitaliseerimine, kliima, energiapoliitika ja säästlik metsandus. Raportis ei käsitleta julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonda. Raport annab ka soovituse Eesti-Rootsi koostöökeskuse loomiseks, eeskujuna mainitakse Rootsi-Soome vastavat keskust Hanaholmen/Hanasaari.

Kaitsekoostöö

Eesti ja Rootsi kahepoolne kaitsekoostöö ulatub tagasi taasiseseisvumisjärgsesse perioodi, mil Rootsi aitas üles ehitada ja arendada taasloodud Eesti kaitseväge. See hõlmas endas instruktoreid ja koolitusi meie ohvitseridele, aga ka erinevat varustust. Rootslased etendasid olulist rolli ka BALTDEFCOLi loomisel ning aastate jooksul on nad panustanud sinna mitmete õppurite ja õppejõududega.

Eesti kahepoolne kaitsealane koostöö Rootsiga on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Tiheda dialoogi aluseks on Eesti ja Rootsi sarnased vaated julgeolekuolukorrale. Mõlemad riigid hindavad kõrgelt koostööd mitte ainult kahepoolsel tasandil, vaid ka regionaalse julgeolekupoliitika vallas. Rootsi on esindatud Balti Kaitsekolledžis Tartus ja NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuses Tallinnas.

Rootsi hiljutine liitumine NATOga pakub suuremaid võimalusi nii kahe- kui mitmepoolseks koostööks. Olemuslikult suurendas Rootsi ja ka Soome liitumine NATOga nii Läänemere piirkonna kui kogu atlandiülest julgeolekut.

Kultuurikoostöö

Eesti ja Rootsi vahelised kultuurisidemed on läbi aastate olnud tihedad, kultuuriüritused toimuvad enamasti kultuuritegelaste omal initsiatiivil, mida soodustavad kahe riigi nii geograafiline kui ka kultuuriline lähedus ning hästi juurdunud Eesti kogukonna võrgustik Rootsis.

Rootsi muusikud, kirjanikud, kunstnikud on pea alati esindatud erinevatel Eesti festivalidel ning ka vastupidi. Eesti teeb Rootsiga kultuurikoostööd ka piirkondlikes formaatides: EL Põhjamõõtme kultuuripartnerlus, European Union National Institutes for Culture (EUNIC) Euroopa Liidu Läänemere strateegia ning Läänemeremaade Ministrite Nõukogu (CBSS) ja Põhja-Balti kultuuri mobiilsusprogramm.

Majanduskoostöö

Rootsi on Eesti kolmas kaubanduspartner Soome ja Läti järel. 2023 oli kaubavahetuse maht 3,3 mld eurot (eksport 1,7 mld, import 1,6 mld eurot). Tooteid ja teenuseid Rootsi eksportivaid Eesti ettevõtteid on üle 2000, neist suurimad Ericsson Eesti, Harmet, PKC (mootorsõidukite ja haagiste tootmine), Regional Jet (õhutransport), Telia Eesti ja Circle K Treasury Operations Europe. Rootsi otseinvesteeringud Eestisse olid 30.06.2024 seisuga 3,8 mld eurot (10,2% välisinvesteeringute kogumahust, 3. koht). Enim on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse (45%), töötlevasse tööstusesse ja kinnisvarasse.

Täpsemaid andmeid kaubavahetuse kohta Rootsiga vaata Statistikaameti rakendusest.

Rootsis tegutseb Eesti-Rootsi kaubanduskoda.

Eestis tegutseb Skandinaavia kaubanduskoda.

Lepingud

Eesti ja Rootsi vahelised välislepingud leiab Riigi Teatajast.