Eesti ja Rootsi diplomaatilised suhted 100 / 100 år av diplomatiska relationer mellan Estland och Sverige

 / 
 / 

Kogu 2021. aasta vältel tähistame Eesti ja Rootsi diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. Rootsi tunnustas Eesti Vabariiki de jure 5. veebruaril 1921.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Rootsi diplomaatiliste suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab linnulennulise ülevaate kahe riigi suhete unikaalsetest ja olulistest sündmustest 100 aasta vältel. See ajatelg näitab, et 100 aastaga jõuab palju, et oluline on ühine meel ja ühised väärtused, vabadus ja vaba maailm on ülimad sihid.

Täname kõiki, kes on andnud oma väärtusliku panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirjade vaatamiseks liigu kursoriga fotole.

Head ajarännakut!

Eesti suursaatkond Stockholmis

Eesti välisministeerium

Rasmus Kägu (Tartu ülikool, professor Eero Medijaineni juhendamisel)

Juuni 1561
Kuldse Rootsi aja algus Eestis Eesti ja Läti kaart u 1630. a paiku: Foto: Rahvusraamatukogu, kartograafia kollektsioon.
Tallinna linn ning Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad andsid ennast Rootsi kuningas Erik XIV kaitse alla, algas nn kuldne Rootsi aeg Eestis, mis kestis Eesti langemiseni Vene ülemvõimu alla Põhjasõja käigus de facto 1710, de jure 1721 Uusikaupunki rahuga.
1632
Tartu ülikooli asutamine Rootsi kuninga poolt Tartu ülikooli asutamise ürik. Foto: Rootsi Riigiarhiiv.
Rootsi kuningas Gustav II Adolf asutas Tartusse ülikooli. Gustav II Adolfi õpetajast Johan Skyttest sai Academia Gustaviana esimene kantsler ja ülikooli rajamise läbiviija.
Johan Skytte, http://libris.kb.se/bib/544922

Johan Skytte. Illustratsioon: http://libris.kb.se/bib/54492.

 

1684
Rootsi ajal algas järjekindel kirjaoskuse levimine eestlaste seas Bengt Gottfried Forselius. Illustratsioon: e-varamu.ee.
Bengt Gottfried Forselius asutas Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, kus nelja aasta jooksul sai õpetust umbes 160 eesti poissi. 1686. aastal viis Forselius kaks ärksamat kasvandikku, Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüri Rootsi kuningas Karl XI juurde, et tõestada maarahva seast pärit õpilaste võimeid lugemises, laulmises ja katekismuse tundmises. Kuningas jäi poiste teadmistega rahule ja andis Forseliusele korralduse õpetusega jätkata. Forseliuse seminar andis olulise hoo üldise kirjaoskuse edenemisse eestlaste hulgas.
1901/1902
Rootsis toimus teadaolevalt esimene eesti keele kursus Karl Bernhard Wiklundi juhatusel Uppsala ülikoolis
Jaanuar–märts 1918
Eesti välisdelegatsioon Estlands utlandsdelegation 1918-1919. Foto: Estlands Nationalarkivet.
Eesti välisdelegatsioon taotles luba püsiva diplomaatilise esinduse sisseseadmiseks ja tunnustust Eesti iseseisvusele. Teadaolevalt kõige vanem välisdelegatsiooni foto aastatest 1918-1919. Vasakult: Ants Piip, Mihkel Martna, Karl Robert Pusta, Jaan Tõnisson, Karl Menning, Eduard Virgo. Esimesena jõudis jaanuaris 1918 Stockholmi Jaan Tõnisson, teised liikmed saabusid märtsis.
24. veebruar 1918
Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus 1918 Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine. Foto: Pärnu Muuseumi kogu.
Pärnu Endla teatri rõdult kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus.
Juuni 1918
Luuletaja ja kirjandusteadlane Gustav Suits asutas Stockholmis Eesti Informatsioonibüroo (Estniska informationbyrån) 1920-1930 Gustav Suits. Foto: Estlands Nationalarkivet.
November–detsember 1918
Taotlus sõjalise abi saamiseks
Rootsi saadeti eridelegatsioon (Joseph Goldarbeiter, Ferdinand Kull ja Eduard Laaman), et taotleda sõjalist abi võitluses enamlaste vastu. Detsembris jõudis Rootsi delegatsioon (Otto Strandman, Viktor Mutt ja Hans Pöhl), mille eesmärk oli Rootsi vabatahtlike värbamine.
Jaanuar 1919
Eestisse saabusid Rootsi vabatahtlike korpuse väed major Carl Axel Mothanderi juhtimisel Armbindel tillhörande en svenskt frivillig. Foto: https://digitaltmuseum.se.
Rootsi vabatahtliku käepael.
Jaanuar 1919–1928
Eesti esimeseks konsuliks Rootsis määrati Arnold Posti Arnold Posti, esimene Eesti Vabariigi konsul Rootsi Kuningriigis. Foto: Välisministeerium.
Pärast Arnold Postit oli Eesti esindaja Rootsi Kuningriigis Eduard Virgo (aprill 1919), peakonsul Otto Wallén (1919–1920), asekonsul Eduard Klaas (1919–1920), Karl Menning (1920–1921), Eduard Virgo (1922–1923), Oskar Öpik (1922–1923), Eduard Virgo (1923–1928).
9. september 1919
Rootsi tunnustas de facto Eesti iseseisvust
1919
Stockholmis avati Eesti esimene konsulaat (Kungsträdgårdsgatan 18) Eesti esimene esindus Rootsis. Foto: saatkond Stockholmis.
Peakonsuliks Stockholmis nimetati Otto Wallén, kaubandusfirma „Svensk Import“ tegevdirektor.
20. juuli 1919
Tallinnas avati Rootsi konsulaat (Valli 4) Rootsi konsulaat Tallinnas. Foto: Eesti Ajaloomuuseum.
Rootsi valitsus otsustas Tallinnasse rajada konsulaadi, esimeseks konsuliks nimetati Olof Andreas Hedman.
Mai 1920
Aurik Kalevipoeg alustas liinireisidega Tallinna ja Stockholmi vahel Aurik Kalevipoeg. Foto: Rahvusarhiiv.
Rootsis tunti laeva ka nime all Kalle på väg ning see mahutas kuni 150 reisijat.
5. veebruar 1921
Rootsi tunnustas Eestit de jure Tunnustamiskiri. Foto: välisministeerium.
Diplomaatiliste suhete sõlmimise alusdokument.
5. juuni 1921
Piiskop Jakob Kuke ametisse pühitsemine Rootsi peapiiskop Nathan Söderblomi poolt Jakob Kuke ametisse pühitsemisel osalenud vaimulikud, valitsuse liikmed ja välisriikide esindajad Eesti välisministri Ants Piibu vastuvõtul. Foto: EELK arhiiv.
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku esimese piiskopi Jakob Kuke ametisse pühitsemisel osalenud vaimulikud, valitsuse liikmed ja välisriikide esindajad välisminister Ants Piibu vastuvõtul.
9. august 1921
Rootsi ajutine asjur Eestis Carl Einar Thure af Wirsén andis üle usalduskirja Eesti Vabariigi riigivanem Konstantin Pätsile
14. oktoober 1921
Rootsi saadikuks Eestisse määrati Ulf Torsten Undén Rootsi esimene saadik Eestis, Ulf Unden. Foto: Rahvusarhiiv.

Saadik resideeris Riias. Rootsi järgmised saadikud Eestis enne Teist maailmasõda olid Patrik Carl Reinhold Reuterswärd (1928–1936) ja Per Birger Johansson (1936–1939).

7. juuli 1923
Sõlmiti Eesti-Rootsi kaubandusleping
8. jaanuar 1925
Stockholmis asutati Rootsi-Eesti Ühing
Ühingu esimeseks auliikmeks sai Rootsi kroonprints Gustav Adolf. Ühingu eesmärk oli süvendada Eesti ja Rootsi vahelisi suhteid ning tekitada rootslastes Eesti vastu huvi.
18. aprill 1928
Eesti valitsus nimetas Friedrich Karl Akeli esimeseks erakorraliseks saadikuks ja täievoliliseks ministriks Rootsi Friedrich Karl Akeli diplomaatiline pass. Foto: Rahvusarhiiv.
Friedrich Karl Akel oli kaasakrediteeritud Norrasse ja Taani.
27. juuni 1928
Gustav II Adolfi mälestussamba avamine Gustav Adolf II monument Tartus. Foto: Tiit Pruuli kollektsioon.
Rootsi kuninga isikliku esindajana väisas peapiiskop Nathan Söderblom Eestit, et avada koos Eesti riigivanem Jaan Tõnissoniga Tartu ülikooli juures mälestussammas ülikooli asutajale kuningas Gustav II Adolfile. 27. juunil 1928 avatud mälestussammas hävitati 15. mail 1950 nõukodude võimu poolt ning taasavati 23. aprillil 1992.
4.–5. september 1928
Rootsit külastas Eesti riigivanem Jaan Tõnisson Riigivanem Jaan Tõnisson Rootsis. Foto: Rahvusarhiiv.
Visiidi puhul oli Stockholmi südalinn kaunistatud sinimustvalgete lippudega.

Riigivanem Jaan Tõnisson ja kuningas Gustav V. Foto: Riigiarhiiv.

27.–28. juuni 1929
Eestit külastas Rootsi kuningas Gustav V Kuningatamme istutamine Kadrioru pargis 1929. Foto: Rahvusarhiiv.
Visiidi käigus istutas kuningas tamme Kadrioru lossi parki.
29. juuni–3. juuli 1932
Eestit külastas Tartu ülikooli 300. juubeli puhul Rootsi kroonprints Gustav Adolf Gustav Adolf Vana-Kuustes. Foto: Tiit Pruuli kollektsioon.
Lisaks Tartule külastas kroonprints Tallinna, Narvat, Haapsalut ja eestirootslaste asualasid.

Lisaks Tartule külastas kroonprints Tallinna, Narvat, Haapsalut ja eestirootslaste asualasid.
Lugu jutustab, et kroonprintsi reisiplaani kuulus puhkepeatus Vana-Kuustes, kus külastas riigikogu liikme Ottase talu. Printsi vastuvõtuks olid valmis pandud peenemad joogid, kuid kroonprints nõudnud veini asemel morssi.

Kroonprints Gustav Adolf Tallinna sadamas, Riigiarhiiv

Kroonprints Gustav Adolf Tallinna sadamas. Foto: Riigiarhiiv.

15.–16. mai 1935
Eesti välisminister Julius Seljamaa visiidil Rootsis Välisministrid Julius Seljamaa ja Rickard Sandler. Foto: Rahvusarhiiv.
Juuni-juuli 1935
Eestit külastas Rootsi kuninglik merevägi
Külastust juhtis prints Bertil. Peatuti Pärnus, Ruhnus, Haapsalus ja Tallinnas.
15. juuli 1935
Eesti erakorraliseks saadikuks ja täievoliliseks ministriks Rootsis (ning Taanis ja Norras) määrati Karl Robert Pusta Karl Robert Pusta. Foto: Rahvusarhiiv.
15. august 1936
Eesti erakorraliseks saadikuks ja täievoliliseks ministriks Rootsis (lisaks Taanis ja Norras) nimetati Heinrich Laretei Heinrich Laretei. Foto: välisministeerium.
Heinrich Laretei andis usalduskirjad kuningas Gustav V-le üle 21. septembril 1936 ning tegutses saadikuna 16. augustini 1940.

Heinrich Laretei tütar Käbi Laretei oli tuntud pianist. 1959-1969 oli Käbi Laretei abielus rootsi filmirežissööri Ingmar Bergmaniga.

18. oktoober 1936
„Rootsi lõvi“ mälestusmärk Rootsi kuninga Karl XII mälestussammas Narvas. Foto: Rahvusarhiiv.
Härmamäel Narvas avas Rootsi prints Gustav Adolf, Västerbotteni hertsog, mälestusmärgi „Rootsi lõvi“, mis sümboliseeris Rootsi kuningas Karl XII võitu Vene tsaari Peeter I vägede üle novembris 1700.

Printsi saatis kuninga vennapoeg Wisborgi krahv Folke Bernadotte.

11. juuni 1937
Eestit külastas Rootsi välisminister Rickard Sandler Välisminister Rickard Sandler Eestis. Foto: Rahvusarhiiv.

Rootsi välisminister Rickard Sandlerit tervitab fotol sotsiaalminister Oskar Kask.

Oktoober 1937
Balti riikide, Soome ja Rootsi koostöö süvendamiseks asutati Balti Fond
August 1938
Sõlmiti Eesti ja Rootsi vaheline kultuurisuhete arendamise kokkulepe
September 1939
Eesti Pank sidus Eesti krooni Rootsi krooniga
1940
Tartu rahulepingu originaali päästmise lugu Tartu rahuleping. Foto: välisministeerium.

1940. aasta algul andis Eesti välisministri abi Oskar Öpik kolmele välisministeeriumi ametnikule (Evald Uustalu, Karl Zirkel, Bruno Taimsalu) korralduse ministeeriumi salajane arhiiv läbi töötada ning kõrvale panna Eesti Vabariigi ajaloo tähtsaimad originaaldokumendid. Kokku koguti neli pakkekastitäit tähtsamaid dokumente ning saadeti märtsi keskel Stockholmi, nende seas ka Tartu rahuleping.

Sama aasta juulis, kui Eesti Vabariigist oli saanud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, nõudis uus valitsus, et Tallinnast Stockholmi viidud dokumendid Eestisse tagasi toodaks. Eesti saadik Rootsis, Heinrich Laretei andis pakkekastid koos dokumentidega tagasi. Hiljem avastati, et üks kast oli lahti murtud ning 31 dokumenti kadunud. Kadunud dokumentide seas olid 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi vahel sõlmitud Tartu rahu leping, 1932. aastal Eesti Vabariigi ja NSVLi vahel sõlmitud mittekallaletungileping ning 1939. aastal sõlmitud Eesti Vabariigi ja NSVLi vaheline vastastikuse abistamise pakt. Kõrvale pandud dokumendid asusid Stockholmis, Balti Arhiivis. Okupatsioonieelse Eesti tähtsaimad dokumendid jõudsid Eestisse tagasi 2002. aasta juunis tänu Balti Arhiivi juhatajale, hilisemale riigisekretärile ja diplomaadile Aino Lepik von Wirénile.

 

Juuni–august 1940
Eesti Vabariigi tasalülitamine Nõukogude Liitu August Rei passi väljavõte. Foto: välisministeerium.
August Rei passi väljavõte, millel on Rootsi saatkonnast Moskvas saadud viisa. Passiga põgenes Rei 13. juulil 1940 Venemaalt Riia kaudu Rootsi.

21. juunil teostati Eestis Punaarmee toel riigipööre. Algas Eesti Vabariigi tasalülitamine ja inkorporeerimine Nõukogude Liitu. Eesti NSV valitsus otsustas likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid välismaal ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele.

16. august 1940
Eesti saatkond Stockholmis oli sunnitud oma ruumidest loobuma Kalmari asekonsulaadi pitsatite ja lipu üleandmine. Foto: välisministeerium.
Alanud Nõukogude okupatsiooni ning Tallinnas püstitatud marionettvalitsuse survel tuli Eesti saatkonnal Stockholmis oma ruumidest loobuda. Saadik Laretei oli sunnitud andma esinduse võtmed üle Rootsi välisministeeriumile.

Kalmaris tegutseva asekonsulaadi lipu ja pitsatite üleandmise kinnitus: “See Eesti Vabariigi riigilipp kuulus Eesti Vabariigi asekonsulaadile Kalmaris, Rootsis. 1940. a. andis lipu koos asekonsulaadi pitsatitega selleaegne asekonsul dir. Gunnar-Eberhard Berggren üle Stockholmi saatkonna I sekretärile, kuna ta keeldus neid üleandmast Nõukogude Liidu saatkonnale. Nii jäigi lipp üleandmata!”

 

 

 

 

6. november 1940
Et vältida pingeid Nõukogude Liiduga, otsustas Rootsi valitsus de jure ENSV-d tunnustada. Diplomaatilised suhted Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahel katkesid kuni diplomaatiliste suhete taastamiseni 28. augustil 1991.

Loe, kuidas välisministeerium ja Eesti saatkonnad likvideeriti, aga vabasse maailma jäid aastateks 1940–1991 Eesti riigi järjepidevust hoidma diplomaadid, ning tegevust alustas ka Vabariigi Valitsus eksiilis.

26. märts 1944
Stockholmis asutati Eesti Komitee, mille ülesandeks oli muretseda ainelisi võimalusi Eesti iseseisvuse taastamist soodustavatele tegevustele
August-september 1944
Eestlaste põgenemine punaterrori hirmus Suurpõgenemise mälestusmärk Puise poolsaarel Läänemaal. Foto: Urmas Lauri.
Suure põgenemise käigus põgenes Eestist 75 000–80 000 inimest, neist Rootsi umbes 33 000 eestlast ja 7920 rannarootslast. Põgenemise põhjuseks oli suur hirm Punaarmee sissetungi ees, sest Nõukogude okupatsiooniaasta (1940. aasta juunist kuni 1941. aasta juulini) terror oli rahval veel selgelt meeles.

Otto Tiefi valitsus pidas 22. septembril 1944 Põgari palvemajas viimase istungi, millel arutati Rootsi põgenemisega seotud küsimusi. Kokkulepitust hiljem, 29. septembril saabus kiirpaat OK2 Eerik Laidiga, kes oli tulnud Eestist ära tooma valitsuse liikmeid ja selle kaastöölisi. Ainsana oli õnne paat ära oodata riigisekretär Helmut Maandil. Et valitsuse liikmetega ei olnud võimalik enam kontakti saada, otsustati lahkuda ilma nendeta. Nii jõudis Otto Tiefi valitsuse liikmetest vabasse maailma vaid riigisekretär Maandi, kaasas Riigi Teataja number Vabariigi Valitsuse koosseisuga.

Põgenike vastuvõtmiseks loodi kuni 175 põgenikelaagrit üle Rootsi. Laagrites alustasid tegevust eesti koolid, laulukoorid, pagulasteater, seltsi- ja huviringid, kogudused ja kirjastused. Hiljem asutati Rahvusfond, Eesti Rootslaste Esinduskogu ja üle Rootsi eestlaste seltsielu koondavad Eesti majad.

 

15. mai 1950
Gustav II Adolfi kuju hävitamine Gustav II Adolfi monument Tartus. Foto: Digar.
Võimude korraldusel hävitati eestlaste jaoks nn vana head Rootsi aega sümboliseerinud Gustav II Adolf kuju Tartus. Ei ole teada, mis kuningakujust sai.
1954
Alguse saab Ilon Wiklandi ja Astrid Lindgreni pikaaegne koostöö
Ilon Wikland (s. Maire-Ilon Pääbo) illustreeris Astrid Lindgreni raamatu „Mio, mu Mio“, sellest sai alguse nende pikaaegne koostöö.
24. veebruar 1980
Eesti Vabariigi aastapäeval Stockholmi kontserdimajas kõneles sotsiaaldemokraatliku partei esindajana Olof Palme Olof Palme Eesti Vabariigi aastapäeval. Foto: Rahvusarhiiv.

Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel Stockholmi Kontserdimajas: vasakul Rahvusfondi esimees Endel Krepp, aktusekõnelejad Irene Kiisk, Olof Palme ja Jaan Vilval, paremal Johannes Mihkelson.

6.–13. juuli 1980
Toimus ESTO 80 Stockholmis ESTO 80 Stockholmis. Foto: Rootsi Eestlaste Liidu arhiiv.
Kungsträdgårdeni pargis kuulasid vabadusapelli ja laulsid Eesti hümni 25 000 inimest.

Sotsiaalminister Karin Söder edastas avatseremoonial peaminister Thorbjörn Fälldini ja valitsuse tervitused öeldes: “Meil on hea meel selle üle, et te olete Rootsis, kuid peame samal ajal sügavalt kahetsema, et üleüldse olite sunnitud siia tulema”.

Rootsi ajakirjanduses ilmus Balti teemadel 70 päeva jooksul umbes 700 artiklit.

ESTO 80, REL arhiiv

ESTO 80 Stockholmis. Foto: Rootsi Eestlaste Liidu arhiiv.

1988–1989
Laulev revolutsioon ja Balti kett Balti kett. Foto: Harald Lepikson, Rahvusarhiiv.
Laulev revolutsioon Eestis ja teistes Balti riikides 1988. aastal ning Berliini müüri langemine 1989. aastal tõid Balti riikidele kaasa laia rahvusvahelise toetuse. 23. augustil 1989 moodustasid eestlased, lätlased ja leedulased Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv inimketi, milles osalejad ühendasid käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale.
23. märts 1988
Lumest Gustav II Adolfi kuju Lumest Gustav II Adolfi monument Tartus. Foto: Tiit Pruuli kollektsioon.
Tartu ülikooli ajaloo- ja filoloogiaüliõpilased püstitasid õhtupimeduses lumest Gustav II Adolfi kuju, mille pidulik avamine toimus järgmisel hommikul. Lumest kuningamonument sulas küll paari päeva pärast ära, ent napilt 4 aastat hiljem püstitati Uppsala ülikooli kingitusena uus Gustav II Adolfi monument.

 

 

25. november 1989
SAS avas regulaarlennuliini Stockholmi ja Tallinna vahel Tallinn-Stockholm lennuliini avamine. Foto: Isi Trapido, Rahvusarhiiv.
Tallinna ja Stockholmi vahelise lennuliini avamisel lõikasid lindi läbi Eesti Tsiviillennunduse Valitsuse ülem Aleksandr Banasko ja SAS lennukompanii president Jan Carlzon.
11. detsember 1989
Rootsi avas Leningradi peakonsulaadi Tallinna büroo (Endla 4 a) Rootsi konsulaadi büroo Endla 4. Foto: Tiit Veermäe, Rahvusarhiiv.
Konsulaat tegeles peamiselt viisade väljastamisega.
9. jaanuar 1990
Eesti infopunkt Stockholmis Välisminister Lennart Meri volitus Aadu Mustale. Foto: välisministeerium.
Välisminister Lennart Meri volitas Aadu Musta esindama välisministeeriumi Eesti infopunktis Stockholmis.
19. märts 1990
Norrmalmstorgil toimus esimene meeleavaldus Balti riikide iseseisvumise toetuseks Esmaspäevamiitingud Norrmalmstorgil. Foto: Rootsi Eestlaste Liidu arhiiv.
Meelavaldustest kujunes välja 79 järjestikusel esmaspäeval toimuv protestiliikumine. Idee algatajad olid Peeter Luksep, Andres Küng, Gunnar Hökmark ja Håkan Holmberg.

Keskmiselt osales kogunemistel 300–400 inimest. Eesti iseseisvuse taastamise päeval, 20. augustil 1991 oli Norrmalmstorgil ligikaudu 5000 inimest.

Esmaspäevamiiting Norrmalmstorgil, REL arhiiv

Esmaspäevamiiting Norrmalmstorgil. Foto: Eesti Rootslaste Liidu arhiiv.

 

1. september 1990
Avati rootsi keele ja põhjamaade kultuuri süvaõppega Noarootsi gümnaasium Läänemaal Noarootsi Gümnaasium. Foto: Arnold Mikkor.
Noarootsi põhikooli õpilased hakkasid rootsi keelt õppima Manfred Stenbergi käe all 1989. aastal.

Põhjamaade kirjanduse ainekava koostamisel oli abiks kirjanik Helga Nõu.

27. jaanuar 1991
Välisminister Lennart Meri kohtus Stockholmis Rootsi valitsuse esindajatega.
8. veebruar 1991
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel kohtus Riigipäeva esimehe Thage G. Petersoni ning peaminister Ingvar Carlssoniga.
20. august 1991
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel.
27. august 1991
Rootsi taastunnustas Eesti Vabariiki
28. august 1991
Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel taastati diplomaatilised suhted Diplomaatiliste suhete taastamise leping. Foto: välisministeerium.
Diplomaatiliste suhete taastamise järel heisati Eesti, Läti ja Leedu riigilipud Rootsi välisministeeriumi hoone ette.
29. august 1991
Rootsi avas esimese välisriigina Eestis oma saatkonna Tallinnas Vapikilbi asetas saatkonna seinale välisminister Lennart Meri. Foto: Rahvusarhiiv.
29. august 1991
Välisriikide esindajatest esimesena andis oma volikirja üle Rootsi erakorraline ja täievoliline suursaadik Lars Arne Grundberg Lars Arne Grundberg volikirjade üleandmise tseremoonia. Foto: välisministeerium.

Järgnevad Rootsi suursaadikud Eestis:

Katarina Brodin (1995–1998)

Elisabet Borsiin Bonnier (1998–2003)

Dag Hartelius (2003–2008)

Jan Palmstierna (2008–2013)

Anders Ljunggren (2013–2018)

Aastast 2018 on Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson.

1. september 1991
Tartu ülikoolis avati skandinavistika osakond
2. september 1991
Iseseisvuse taastanud Eesti esimeseks erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Rootsis nimetati Margus Laidre Välisminister Lennart Meri Rootsis. Foto: Rahvusarhiiv.
Paremalt: esimene Eesti suursaadik Rootsis Margus Laidre, välisminister Lennart Meri ja Välisministeeriumi Põhja-Euroopa osakonna peadirektor Alar Olljum.

Järgnevad Eesti suursaadikud Rootsis:

Andres Unga (1996–2000)

Toomas Tiivel (2000–2004)

Jüri Kahn (2004–2006)

Alar Streimann (2007–2011)

Jaak Jõerüüt (2011–2014)

Merle Pajula (2015–2019)

2019. aastast on Eesti suursaadik Rootsis Margus Kolga.

 

 

6. november 1991
Tallinna I Keskkool nimetati taas Gustav Adolfi gümnaasiumiks (asutatud 1631) Gustav Adolfi Gümnaasium. Foto: Gustav Adolfi Gümnaasium.
1992
Rootsist saab üks olulisemaid kaubavahetuspartnereid Eestile, sh suurim välisinvestor, ning üks atraktiivsemaid sihtturge Eesti ettevõtetele

Eesti ja Rootsi vahel sõlmiti mitmeid olulisi kaubandus- ja majanduslepinguid:

  • vabakaubandusleping (31. märts)
  • investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (20. mai)
29. jaanuar 1992
Peaminister Tiit Vähi esimese valitsuse välisministriks sai Rootsis üles kasvanud Jaan Manitski Välisminister Jaan Manitski välisministeeriumi 10. korrusel. Foto: Rahvusarhiiv.
22.–24. aprill 1992
Riigivisiidi Eestisse tegid kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia Kuningas Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia visiit Eestisse. Foto: Väino Meresmaa.
Kuningas Carl XVI Gustaf, kuninganna Silvia, Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel tervitasid rahvast Toompea lossi rõdult.
21. oktoober 1992
Ametisse astus Mart Laari valitsus, mille koosseisu kuulusid kaks Rootsi eestlaskonnast pärit ministrit - Hain Rebas ja Madis Üürike
See oli esimene demokraatlikult valitud valitsus pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Hain Rebas tegutses kaitseministrina ja Madis Üürike rahandusministrina.
1994
Astuti mitmeid olulisi samme kaitsekoostöö tihendamiseks

Stockholmis toimunud Põhjamaade kaitseministrite kohtumisel avaldati toetust Balti Rahuvalve Pataljoni (BALTPAT) loomisele (25.–26. jaanuar) ja sõlmiti Balti riikide ja Põhjamaade kaitseministrite vastastikuse mõistmise memorandum Balti riikide toetamise osas rahuvalveüksuse loomisel (3. juuni). Rootsi avas Eesti ohvitseridele oma rahuvalvekursused.

29. august 1994
Rootsi võttis kasutusele praeguse saatkonnahoone Tallinnas (Pikk 28) Rootsi saatkond Tallinnas. Foto: Erik Peinar.
28. september 1994
Parvlaev Estonia katastroof Parvlaev Estonia mälestusmärk Tallinnas Rannavärava juures. Foto: Albert Truuväärt.
M/S Estonia uppus teel Stockholmi. Katastroofi ajal oli pardal 989 inimest, kellest 852 hukkus või jäi teadmata kadunuks.
Parvlaev Estonia mälestusmonument Stockholmis Djurgårdenil Stockholmis

Parvlaev Estonia mälestusmonument Djurgårdenis Stockholmis. Foto: www.kungahuset.se

7. oktoober 1994
Tänumälestusmärk „Vabaduse värav“ Stockholmis Djurgårdenis Vabaduse värav Djurgårdenis. Foto: Rootsi Eestlaste Liidu arhiiv.
Suurpõgenemise 50. aastapäevaks püstitasid eestlased ja rannarootslased tänutäheks põgenike vastuvõtmise eest Rootsi rahvale Djurgårdenis mälestusmärgi „Vabaduse värav”. Mälestusmärgi avas kuningas Carl XVI Gustaf.
September 1995
Eesti president Lennart Meri riigivisiidil Rootsis President Meri riigivisiidil Rootsis. Foto: Rootsi Eestlaste Liidu arhiiv.
1. mai 1997
Jõustus Eesti ja Rootsi vaheline viisavabaduse leping
10.–22. juuli 1997
Esimese Eesti territooriumil toimuva rahvusvahelise rahupartnerlusõppuse „Baltic Challenge ’97“ raames osales õppusel ka Rootsi
8. jaanuar 1997
Eesti saatkonnahooneks Stockholmis soetati kinnistu Östermalmis (Tyrgatan 3) Eesti saatkond Stockholmis. Foto: Jaak T. Arendi.
Saatkonnana võeti hoone pidulikult kasutusse 18. juuni 1998.
12. juuni 1998
Balti Kaitsekolledži (BALTDEFCOL) loomine
Kolm Balti riiki, Põhjamaad, Holland, Poola, Saksamaa ja Ühendkuningriik sõlmisid Balti Kaitsekolledži (BALTDEFCOL) loomise lepingu. Rootsist sai projekti juhtriik ning juhtgruppi asus juhtima Rootsi kaitseminister Björn von Sydow. Kolledž inaugureeriti 25. veebruaril 1999.
August 1999
Eesti peaminister Mart Laari visiit Rootsi
Peaminister Mart Laar saabus Eesti mereväe lipulaevaga "Sulev" Stockholmi kesklinna nii nagu seda oli 71 aastat varem teinud riigivanem Jaan Tõnisson.
September 2000
Rootsi parlament otsustas kinkida kolmele Balti riigile militaarvarustust

Nimekirja kuulus 10 jalaväepataljoni, kolme brigaadi staabikompanii ja kuue pioneerikompanii varustus. Programmi põhirõhk oli väljaõppel. Kolme Balti riigi peale koolitati ajavahemikus 2001–2004 brigaadivarustuse programmi raames ligi tuhat ohvitseri ja allohvitseri. Programmi aitas ellu viia ligikaudu 200 Rootsi ohvitseri.

5. mai 2002
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia visiit Eestisse Rannarootsi muuseumis rannavaiba näituse avamine. Foto: Rannarootsi muuseum.

Eestit külastasid kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia, kes osalesid Rootsi Mihkli kiriku taaspühitsemisel ja Haapsalus asuva Rannarootsi muuseumi hooaja ja rannavaiba näituse avamisel.

13. jaanuar 2003
Eesti ja Rootsi kaitseväed sõlmisid kaitsealase koostöö memorandumi
5. oktoober 2007
Tartu ülikooli 375. juubeli puhul külastas Eestit kuninganna Silvia ja avas Tartus Johan Skytte monumendi Kuninganna Silvia Tartus Johan Skytte monumendi avamisel. Foto: Erik Peinar.
8. aprill 2008
Asutati Eesti-Rootsi Kaubanduskoda
Rootsi kaubanduskoda Eestis loodi 28. mai 1997.
2010–2011
Import ja eksport
2010. aastal moodustasid Rootsi otseinvesteeringud Eestisse rekordilised 34,7% investeeringute kogumahust.

2011. aastal sai Rootsist Eesti suurim ekspordi sihtturg ning Eesti jõudis esmakordselt kahekümne Rootsi suurima impordipartneri hulka.
18.–20. jaanuar 2011
Eesti president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil Rootsis President Ilvese riigivisiit Rootsi. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei.
15. august 2011
Eesti peaminister Andrus Ansip ja Riigikogu esinaine Ene Ergma osalesid koos Balti kolleegidega Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvuse 20. aastapäeva tähistamisel Stockholmis Balti riikide taasiseseisvumise 20. aastapäev Norrmalmstorgil. Foto: Erik Peinar.

Rootsikeelses tänukõnes tõdes peaminister Ansip: “Pole kahtlust, et ka Rootsi-Eesti ajaloo kuum ühispunkt oli kakskümmend aastat tagasi siinsamas Norrmalmstorgil. Siin, sellel platsil tehti meie ühist ajalugu.”

Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu peaministrid teel Norrmalmstorile, Erik Peinar

Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu peaministrid teel Norrmalmstorgile. Foto: Erik Peinar.

 

28.–29. oktoober 2014
Kroonprintsess Victoria ja prints Daniel viibisid kahepäevasel visiidil Eestis, külastades Tallinna ja Tartut Kroonprintsess Victoria kirjutamas Tartu Ülikooli külalisteraamatusse. Foto: Tartu Ülikool.
25.–26. jaanuar 2017
President Kersti Kaljulaid töövisiidil Rootsis President Kaljulaid visiidil Rootsis. Foto: Jaak T. Arendi.
17.–18.veebruar 2018
Estival 2018 ja peaministrite kohtumine Eesti ja Rootsi peaministri kohtumine. Foto: Riigikantselei.
Peaminister Jüri Ratas osales Eesti Vabariik 100 raames toimunud juubelifestivalil Estival 2018 ning kohtus peaminister Stefan Löfveniga.
Peaminister Jüri Ratas esines Estival 2018 galaüritusel tervituskõnega Rootsi eestlaskonnale, Peaministri büroo

Peaminister Jüri Ratas esines Estival 2018 galaüritusel Stockholmi raekojas tervituskõnega Rootsi eestlaskonnale. Foto: Riigikantselei.

Mai 2018
Õhuvägede ühisõppus AFX18 Ühisõppus AFX 18. Foto: Karl Möls, Postimees.
Esmakordselt pärast Eesti iseseisvuse taastamist toimus Eestis Rootsi ja Eesti õhuvägede ühisõppus.
14. juuni 2018
President Kersti Kaljulaid külastas Göteborgi President Kaljulaid Göteborgis 2018. Foto: Vabariigi President, Facebook.
20. august 2018
Kroonprintsess Victoria ja prints Danieli visiit Eestisse Kuningatamm Kadriorus. Foto: Annika Haas.
Kroonprintsess Victoria ja prints Daniel Eesti esipaariga kuningas Gustav V 1929. aastal istutatud tamme all Kadrioru pargis.

Eesti Vabariigi loomise 100. aastapäeva puhul külastasid Eestit Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel, kes osalesid muu hulgas Naissaare Püha Maarja kabeli taaspühitsemisel ja Tallinna lauluväljakul toimunud Üheslaulmise kontserdil.

EV 100 Üheslaulmine Tallinna Lauluväljakul, ERR

EV 100 Üheslaulmine Tallinna Lauluväljakul. Foto: Priit Mürk, Eesti Rahvuslik Ringhääling.

 

Detsember 2018
Asutati Rootsi-Eesti Koostööfond
Fondi abil soovitakse süvendada koostööd Rootsi ja Eesti vahel. Võtmesihtgrupp on noored.
22.–23. november 2019
Rootsit külastas president Kersti Kaljulaid Investorite ümarlaud presidendiga. Foto: saatkond.
17. jaanuar 2020
Rootsit väisas peaminister Jüri Ratas Peaminister Jüri Ratase kohtumine investoritega. Foto: Riigikantselei.

Peaminister Ratase vestlus Rootsis elavate noorte eestlastega, Peaministri büroo

Noorte Rootsi eestlaste ja kogukonnaga kohtumine Stockholmi Eesti majas. Foto: Riigikantselei.

13.–14. veebruar 2020
Eestit külastas Riigipäeva esimees Andreas Norlén Riigipäeva esimehe kohtumine välisminister Urmas Reinsaluga. Foto: välisministeerium.
5. veebruar 2021
Eesti Vabariigi de jure tunnustamisest Rootsi poolt möödus sada aastat Eesti-Rootsi diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva logo. Foto: välisministeerium.
Kogu 2021. aasta jooksul tähistavad Eesti ja Rootsi diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäeva.

År 2021 firar vi att 100 år har gått sedan Estland och Sverige upprättade diplomatiska relationer. Sverige erkände Republiken Estland de jure den 5 februari 1921.

Till jubileumsåret har vi sammanställt en tidslinje av de diplomatiska relationerna mellan Estland och Sverige. Det är ett kronologiskt galleri med historiska fotografier, dokument och texter som ger ett fågelperspektiv över de unika och viktiga händelserna i relationerna mellan de två länderna under 100 års tid.

Vi tackar alla som har bidragit till insamlingen av fakta, fotografier och dokument!

Vi önskar er en trevlig resa genom tiden!

Estlands ambassad i Stockholm

Estlands utrikesministerium

Rasmus Kägu (Tartu universitet, under ledning av professor Eero Medijainen)

Juni 1561
Den gamla goda svensktiden i Estland Eesti ja Läti kaart u 1630. a paiku: Foto: Rahvusraamatukogu, kartograafia kollektsioon.
Borgerskapet i Reval samt ridderskapet i landskapen Harrien, Wierland och Jerwen avlade trohetsed till den svenske kungen Erik XIV. Därmed började den så kallade gamla goda svensktiden i Estland, som varade tills dess att Estland under det stora nordiska kriget tillföll Ryssland, vilket skedde de facto 1710 och de jure 1721 i samband med freden i Nystad.
1632
Tartu universitet instiftades av den svenske kungen Tartu ülikooli asutamise ürik. Foto: Rootsi Riigiarhiiv.
Den svenske kungen Gustav II Adolf grundade ett universitet i Tartu. Johan Skytte – Gustav II Adolfs lärare – blev Academia Gustavianas förste kansler och den som i praktiken genomförde grundandet av universitetet.
Johan Skytte, http://libris.kb.se/bib/544922

Johan Skytte, http://libris.kb.se/bib/544922

1684
Under den svenska tiden började läskunnighet att spridas bland esterna Bengt Gottfried Forselius. Illustratsioon: e-varamu.ee.
Bengt Gottfried Forselius grundade ett lärarseminarium på biskopsgården i Tartu, där cirka 160 estniska gossar undervisades under fyra års tid. År 1686 tog Forselius med sig två av de mest framstående/vakna eleverna, Ignatsi Jaak och Pakri Hansu Jüri, till kung Karl XI för att bevisa landsbygdselevernas förmåga att lära sig läsa, sjunga och känna till katekesen. Kungen var nöjd med pojkarnas kunskaper och beordrade Forselius att fortsätta med undervisningen. Forselius-seminariet gav ett betydande lyft för utvecklingen av läskunnigheten bland esterna.
1901/1902
Den första språkkursen i estniska genomfördes, så vitt man vet, under Karl Bernhard Wiklunds ledning på Uppsala universitet
Januari–mars 1918
Estlands utlandsdelegation Estlands utlandsdelegation 1918-1919. Foto: Estlands Nationalarkivet.
Estlands utlandsdelegation ansökte om tillstånd att inrätta en permanent diplomatisk representation och anhöll om Sveriges erkännande av Estlands självständighet.
24 februari 1918
Den självständiga Republiken Estland proklamerades 1918 Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine. Foto: Pärnu Muuseumi kogu.
Juni 1918
Estniska Informationsbyrån leddes av poeten och litteraturvetaren Gustav Suits i Stockholm 1920-1930 Gustav Suits. Foto: Estlands Nationalarkivet.
November–december 1918
Begäran om svensk militär hjälp
En delegation bestående av Joseph Goldarbeiter, Ferdinand Kull och Eduard Laaman skickades till Sverige för att söka militär hjälp i kampen mot bolsjevikerna.
I december anlände en delegation bestående av Otto Strandman, Viktor Mutt och Hans Pöhl till Sverige för att rekrytera svenska frivilliga till kampen för ett självständigt Estland.
Januari 1919
En svensk frivilligkår anlände till Estland under ledning av major Carl Axel Mothander Armbindel tillhörande en svenskt frivillig. Foto: https://digitaltmuseum.se.
Armbindel tillhörande en svenskt frivillig
Januari 1919–1928
Arnold Posti utsågs till Estlands förste konsul i Sverige Arnold Posti. Foto: Estlands utrikesdepartementet.
Efter Arnold Posti representerades Estland i Sverige av Eduard Virgo (april 1919), generalkonsul Otto Wallén (1919-1920), vicekonsul Eduard Klaas (1919-1920), Karl Menning (1920-1921), Eduard Virgo (1922-1923), Oskar Öpik (1922-1923), Eduard Virgo (1923-1928).
9 september 1919
Sverige erkände Estlands självständighet de facto
1919
Estlands första konsulat öppnades på Kungsträdgårdsgatan 18 i Stockholm Estlands första konsulat på Kungsträdgårdsgatan 18 i Stockholm. Foto: Estlands ambassad i Stockholm.
Till generalkonsul i Stockholm utsågs Otto Wallén, VD för handelsföretaget Svensk Import.
20 juli 1919
Svenskt konsulat i Tallinn (Valli 4) Svenskt konsulat i Tallinn. Foto: Estlands Historiska Museum.
Den svenska regeringen beslutade att inrätta ett konsulat i Tallinn och utnämnde Olof Andreas Hedman till konsul.
Maj 1920
Ångaren Kalevipoeg började trafikera rutten Tallinn – Stockholm Ångfartyget Kalevipoeg. Foto: Estlands Riksarkivet.
I Sverige kallades fartyget (som rymde upp till 150 passagerare) skämtsamt för "Kalle på väg".
5 februari 1921
Sverige erkände Estland de jure Erkännandebrev. Foto: Estlands utrikesdepartementet.
5 juni 1921
Vigning av biskop Jakob Kukk Vigning av biskop Jakob Kukk. Foto: Estlands evangelisk-lutherska kyrkans arkivet.
Kyrkoherde Jakob Kukk vigdes till den estniska evangelisk-lutherska kyrkans förste biskop av Sveriges ärkebiskop Nathan Söderblom.
9 augusti 1921
Sveriges chargé d'affaires i Estland Carl Einar Thure af Wirsén överlämnade sitt kreditbrev till Estlands statsäldste Konstantin Päts
14 oktober 1921
Till Sveriges sändebud i Estland utsågs Ulf Torsten Undén som residerade i Riga Ulf Torsten Undén. Foto: Estlands Nationalarkivet.
De svenska sändebuden i Estland var därefter:
Patrik Carl Reinhold Reuterswärd (1928-1936)
Per Birger Johansson (1936-1939).
7 juli 1923
Ett estnisk-svenskt handelsavtal undertecknades
8 januari 1925
Svensk-estniska föreningen grundades i Stockholm
Föreningens förste hedersmedlem blev den svenske kronprinsen Gustav Adolf. Syftet med föreningen var att fördjupa relationerna mellan Estland och Sverige samt att väcka intresse för Estland bland svenskarna.
18 april 1928
Den estniska regeringen utsåg Friedrich Karl Akel till det förste sändebudet i Sverige samt Danmark och Norge Friedrich Karl Akels diplomatiska pass. Foto: Estlands Riksarkivet.
27 juni 1928
Invigning av Gustav II Adolf-monumentet Gustav II Adolfs staty. Foto: Tiit Pruuli.
Som den svenske kungens personliga representant besökte ärkebiskop Nathan Söderblom Estland för att tillsammans med Estlands statsäldste Jaan Tõnisson inviga ett minnesmärke invid universitetet tillägnat kung Gustav II Adolf, grundaren av Tartu universitet. Gustav II Adolfs staty förstördes den 15 maj 1950 på order av de sovjetiska ockupationsmyndigheterna. Det återinvigdes den 23 april 1992.
4–5 september 1928
Estlands statsäldste Jaan Tõnisson besökte Sverige Jaan Tõnissons besök. Foto: Estlands Nationalarkivet.
Vid Jaan Tõnissons besök dekorerades Stockholms innerstad med blå-svart-vita flaggor.
Jaan Tõnisson och Kung Gustav V. Foto: Estlands Riksarkivet.

Jaan Tõnisson och Kung Gustav V. Foto: Estlands Riksarkivet.

27–28 juni 1929
Kung Gustav V besökte Estland Kung Gustav V. Foto: Estlands Nationalarkivet.
Kung Gustav V planterar en ek i Kadriorg-parken, på bilden tillsammans med statsäldste August Rei och utrikesminister Jaan Lattik.
29 juni–3 juli 1932
I samband med Tartu universitets 300-årsjubileum besökte kronprins Gustav Adolf Estland Kronprins Gustav Adolf i Vana-Kuuste. Foto: Tiit Pruuli.
Förutom Tartu besökte kronprinsen Tallinn, Narva, Hapsal och de estlandssvenska bygderna.

Det går en historia om att det i kronprinsens resplaner ingick en rast i byn Vana-Kuuste, där han skulle besöka parlamentarikern Ottas gård. Ädlare drycker hade ställts fram inför kronprinsens besök, men kronprinsen hade då begärt att få dricka hemmagjord saft i stället för vin.
Kronprins Gustav Adolf i Tallinns hamn. Foto: Estlands Riksarkivet.

Kronprins Gustav Adolf i Tallinns hamn. Foto: Estlands Riksarkivet.

15–16 maj 1935
Estlands utrikesminister Julius Seljamaa på besök i Sverige Julius Seljamaa och Rickard Sandler. Foto: Estlands Nationalarkivet.
Julius Seljamaa och Rickard Sandler, Sveriges utrikesminister.
Juni–juli 1935
Kungliga svenska flottan besökte Estland samt anlöpte hamnarna i Pärnu, Runö, Hapsal och Tallinn
Bland höga gäster fanns också prins Bertil, nuvarande kungens farbror.
15 juli 1935
Till Estlands sändebud i Sverige samt Danmark och Norge utsågs Karl Robert Pusta Karl Robert Pusta. Foto: Estlands Nationalarkivet.
15 augusti 1936
Till Estlands sändebud i Sverige samt Danmark och Norge utsågs Heinrich Laretei Heinrich Laretei. Foto: Estlands utrikesdepartementet.
Laretei överlämnade sitt kreditbrev till kung Gustav V den 21 september 1936 och förblev envoyé fram till den 16 augusti 1940.
18 oktober 1936
Monumentet "Svenska Lejonet" i Narva Minnesmonumentet kung Karl XII i Narva. Foto: Estlands Riksarkivet.
På en upphöjning vid infarten till Narva invigdes Lejonmonumentet av den svenske arvprinsen Gustav Adolf, hertig av Västerbotten. Monumentet symboliserade den svenska kungen Karl XII:s seger över den ryske tsaren Peter I:s styrkor i november 1700. Detta monument förstördes under Andra världskriget och återinvigdes den 19 november 2000.
11–14 juni 1937
Sveriges utrikesminister Rickard Sandler besökte Estland Rickard Sandler i Estland. Foto: Estlands Nationalarkivet.
Oktober 1937
Baltiska fonden grundades för att fördjupa samarbetet mellan de baltiska staterna, Finland och Sverige
Augusti 1938
Ett avtal om utveckling av kulturella relationer undertecknades mellan Estland och Sverige
September 1939
Estlands riksbank knöt den estniska kronan till den svenska kronan
1940
Historien om bevarandet av Tartu fredsfördrag Tartu fredsfördrag. Foto: Estlands utrikesdepartementet.

I början av 1940 beordrade Oskar Öpik, rådgivare till Estlands utrikesminister, tre tjänstemän vid utrikesministeriet (Evald Uustalu, Karl Zirkel, Bruno Taimsalu) att se över ministeriets hemliga arkiv och lägga undan de för Estland viktigaste historiska originaldokumenten. Totalt samlade man ihop fyra packlårar med viktiga dokument, inklusive Tartu fredsfördraget, och i mitten av mars skickades dessa till Stockholm.

I juli 1940, när Republiken Estland hade blivit Estniska SSR, krävde den nya regeringen att dokumenten som hade skickats från Tallinn till Stockholm skulle återföras till Estland. Estlands sändebud i Sverige Heinrich Laretei återlämnade packlådorna med dokumenten. Senare upptäcktes att en av packlådorna hade brutits upp och 31 dokument hade försvunnit. Till de försvunna dokumenten hörde bland annat fredsfördraget som år 1920 hade undertecknats i Tartu mellan Estland och Ryssland, icke-aggressionspakten mellan Estland och Sovjetunionen från 1932 och pakten om ömsesidigt bistånd mellan Estland och Sovjetunionen från 1939. Under den tid då Estland var ockuperat av Sovjetunionen förvarades de undanlagda dokumenten i Baltiska arkivet (Riksarkivet) i Stockholm. Dessa viktiga dokument från perioden före Estlands ockupation återlämnades till Estland i juni 2002 av ordföranden för Baltiska Arkivet, dåvarande statssekreteraren i Estland samt sedermera diplomaten Aino Lepik von Wirén.

Juni–augusti 1940
Estland ockuperades och annekterades av Sovjetunionen August Reis pass. Foto: Estlands utrikesdepartementet.
Estniska SSR:s regering beslutade att likvidera alla Estlands beskickningar, konsulat och honorärkonsulat utomlands och överföra tillgångarna till Sovjetunionen.
16 augusti 1940
Estlands beskickning i Stockholm tvingades ge upp sina lokaler Foto: Estlands utrikesdepartementet.
Under påtryckningar från marionettregeringen som inrättats i Tallinn samt den påbörjade sovjetiska ockupationen var den estniska beskickningen i Stockholm tvungen att frånträda sina lokaler. Sändebudet Heinrich Laretei blev tvungen att överlåta beskickningens nycklar till svenska UD.
6 november 1940
För att undvika spänningar med Sovjetunionen beslutade den svenska regeringen att de jure erkänna Estniska SSR. De diplomatiska förbindelserna mellan Estland och Sverige avbröts tills de återupptogs den 28 augusti 1991.

Läs (på engelska) om hur Estlands UD och de estniska ambassaderna likviderades, hur de estniska diplomaterna i den fria världen under åren 1940–1991 upprätthöll den estniska statens kontinuitet samt hur exilregeringen påbörjade sin verksamhet.

https://vm.ee/en/how-foreign-ministry-and-embassies-were-eliminated-diplomats-free-world-preserved-continuity

26 mars 1944
I Stockholm bildades Estniska kommittén, vars uppgift var att ge materiella möjligheter till aktiviteter som skulle främja återupprättandet av Estlands självständighet
Augusti–september 1944
Esternas flykt i skräck undan den röda terrorn Minnesmonument över den stora flykten på Puisehalvön i västra Estland. Foto: Urmas Lauri.
Under den stora flykten flydde 75 000–80 000 människor från Estland, varav cirka 33 000 ester och 7920 estlandssvenskar till Sverige. Anledningen till flykten var den stora skräck som man kände inför Röda arméns invasion. Detta eftersom man fortfarande mindes den sovjetiska ockupationens år av terror från juni 1940 till juli 1941.

Den 22 september 1944 höll Otto Tiefs regering sitt sista sammanträde i Põgari bönehus på Estlands västkust för att diskutera frågor rörande flykten till Sverige. Den 29 september, betydligt senare än överenskommet, anlände motorbåten OK2 med Eerik Laid. Han hade kommit till Estland för att hämta regeringens medlemmar och medarbetare. Statssekreterare Helmut Maandi var den ende som hade turen att befinna sig på rätt plats då båten anlände. Eftersom det inte längre var möjligt att kontakta de övriga regeringsmedlemmarna beslutade man att fara iväg utan dem. Sålunda nådde endast statssekreterare Maandi, som ende medlem ur Otto Tiefs regering, den fria världen tillsammans med ett exemplar av tidningen Riigi teataja (Estlands författningssamling), där en sammanställning över Estlands regering hade publicerats.

Upp till 175 flyktingläger inrättades över hela Sverige för att ta emot flyktingarna.

Redan under vistelsen i flyktinglägren började esterna att aktivera sig, bland annat grundades estniska skolor, sångkörer, teatrar, förlag, församlingar samt klubbar och hobbyföreningar.

Med tiden etablerades Estniska nationalfonden och Esternas Representation i Sverige och på många platser i Sverige grundade man så kallade Estniska hus som blev till centrala platser för esternas förenings- och sällskapsliv.

15 maj 1950
Förstörelsen av Gustav II Adolfs staty Gustav Adolfs staty. Foto: digar.ee.
På order av ockupationsmakten förstördes Gustav II Adolfs staty i Tartu, som för esterna symboliserade den så kallade gamla goda svensktiden. Det är inte känt vad som blev av kungastatyn.
1954
Det långsiktiga samarbetet mellan Ilon Wikland och Astrid Lindgren börjar Ilon Wikland och Astrid Lindgren. Foto: Postimees.
Maire-Ilon Wikland (född Pääbo) illustrerade Astrid Lindgrens bok "Mio, min Mio", vilket blev början på deras långvariga samarbete.
24 februari 1980
Olof Palme höll tal vid firandet av Estlands nationaldag i Stockholms konserthus Olof Palme, Estlands nationaldag. Foto: Estlands Nationalarkivet.
6–13 juli 1980
Kulturfestivalen ESTO 80 ägde rum i Stockholm ESTO 80 i Stockholm. Foto: Sverigeesternas arkivet.
I Kungsträdgården lyssnade 25 000 personer till ett frihetsupprop för Estland och sjöng den estniska nationalsången.

Vid invigningen framförde socialminister Karin Söder hälsningar från statsminister Fälldin och den svenska regeringen och sade bland annat: Vi är glada över att ni finns i Sverige, men vi beklagar djupt att ni tvingades att komma hit.

I svensk press publicerades cirka 700 artiklar under 70 dagar om Baltikum.

ESTO 80 i Stockholm. Foto: Sverigeesternas Riksförbunds arkiv.

ESTO 80 i Stockholm. Foto: Sverigeesternas arkivet.

 

1988-1989
Den sjungande revolutionen och den baltiska kedjan Människokedjan genom Baltikum. Foto: Harald Leppikson, Estlands Nationalarkivet.
Den sjungande revolutionen i Estland och de andra baltiska länderna 1988 samt Berlinmurens fall 1989 gav ett brett internationellt stöd till Baltikum. Den 23 augusti 1989, 50 år efter undertecknandet av Molotov-Ribbentrop-pakten, bildade ester, letter och litauer en människokedja genom att deltagarna tog tag i varandras händer tvärsigenom hela Baltikum för att uppmärksamma situationen i dessa länder.
23 mars 1988
En snöstaty av Gustav II Adolf Snöstaty av Gustav II Adolf i Tartu. Foto: Tiit Pruuli.
I kvällsmörkret gjorde historie- och språkstudenterna vid Tartu universitet en snöstaty av Gustav II Adolf. Den festliga invigningen ägde rum nästa morgon. Kungamonumentet i snö smälte dock bort efter några dagar. Knappt fyra år senare uppfördes en ny Gustav II Adolf-staty som en gåva från Uppsala universitet.
25 november 1989
SAS öppnade en reguljärlinje mellan Stockholm och Tallinn Regulärlinje. Foto: Isi Trapido, Estlands Riksarkivet.
11 december 1989
Sverige öppnade Leningrad-generalkonsulatets avdelning i Tallinn (Endla 4a) Tallinn-avdelning vid generalkonsulatet i Leningrad: Foto: Tiit Veermäe, Estlands Nationalarkivet.
9 januari 1990
Estlands informationskontor öppnades i Stockholm Estlands informationskontor. Foto: Estlands utrikesdepartementet.
Utrikesminister Lennart Meri bemyndigade Aadu Must att företräda utrikesministeriet vid Estlands informationskontor i Stockholm.
19 mars 1990
Den första demonstrationen till stöd för de baltiska staternas oberoende ägde rum på Norrmalmstorg Måndagsmöte. Foto: Sverigeesternas arkivet.
Demonstrationerna övergick till att bli en proteströrelse med 79 måndagsmöten i rad. I genomsnitt deltog 300–400 personer i demonstrationerna. Den 20 augusti 1991, dagen då Estlands självständighet återupprättades, samlades cirka 5 000 personer på Norrmalmstorg. Initiativtagarna till måndagsmötena var Peeter Luksep, Andres Küng, Gunnar Hökmark och Håkan Holmberg.

Måndagsmöte. Foto: Sverigeesternas arkivet.

1 september 1990
Nuckö gymnasium i västra Estland inledde sin verksamhet med fördjupade studier av svenska och nordisk kultur
Före andra världskriget var Nuckö jämte Ormsö centrum för estlandssvenskarna.
27 januari 1991
Utrikesminister Lennart Meri träffade representanter för den svenska regeringen i Stockholm
8 februari 1991
Ordförande för Estlands högsta råd Arnold Rüütel träffade riksdagens talman Thage G. Petterson och statsminister Ingvar Carlsson
20 augusti 1991
Estlands högsta råd antog ett beslut om Estlands nationella självständighet. Republiken Estland återupprättades i enlighet med rättslig kontinuitet.
27 augusti 1991
Sverige återerkände Estlands självständighet
28 augusti 1991
Diplomatiska relationer återupprättades mellan Sverige och Estland Avtal om aterupprättande av diplomatiska förbindelser. Foto: Estlands utrikesdepartementet.
Efter att de diplomatiska förbindelserna hade återupprättats hissades Estlands, Lettlands och Litauens flaggor framför UD.
29 augusti 1991
Sverige var det första landet som öppnade sin ambassad i Tallinn Första ambassadbyggnaden. Foto: Estlands Riksarkivet.
29 augusti 1991
Den första utländska representanten som presenterade sitt kreditbrev i Estland var Sveriges ambassadör Lars Arne Grundberg Lars Arne Grundberg. Foto: Estlands utrikesdepartementet.
Sveriges ambassadörer i Estland:

Lars Arne Grundberg (1991-1995)
Katarina Brodin (1995-1998)
Elisabet Borsiin Bonnier (1998-2003)
Dag Hartelius (2003-2008)
Jan Palmstierna (2008-2013)
Anders Ljunggren (2013-2018)
Mikael Eriksson från 2018
1 september 1991
Institutionen för skandinaviska studier inrättades vid Tartu universitet Põhjamaade lipud Tartu ülikooli eest. Foto: Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
2 september 1991
Margus Laidre utsågs till Estlands första ambassadör i Sverige Margus Laidre, Lennart Meri, Alar Olljum. Foto: Estlands Nationalarkivet.
Den första estniska ambassadören i Sverige Margus Laidre, utrikesminister Lennart Meri och chefen för utrikesministeriets nordeuropeiska avdelning Alar Olljum.

Estlands ambassadörer i Sverige:

Margus Laidre (1991-1996)

Andres Unga (1996-2000)

Toomas Tiivel (2000-2004)

Jüri Kahn (2004-2006)

Alar Streimann (2007-2011)

Jaak Jõerüüt (2011-2014)

Merle Pajula (2015-2019)

Margus Kolga från 2019

6 november 1991
Gustav Adolfs Gymnasium, som grundades 1631, återfick sitt gamla namn Gustav Adolfs Gymnasium. Foto: Gustav Adolfs Gymnasium.
Under ockupationstiden hette skolan Tallinns gymnasium nr 1. Läsåret 1992-93 började man med svenska som specialinriktning.
1992
Sverige blev till en av de viktigaste handelspartnerna för Estland och även den största utländska investeraren

Flera viktiga handelsavtal och avtal om ekonomiskt samarbete ingicks mellan Estland och Sverige:

– frihandelsavtal (den 31 mars)

– avtalet om främjande och ömsesidigt skydd av investeringar (den 20 maj).

29 januari 1992
Den i Sverige uppväxte Jaan Manitski blev utrikesminister under premiärminister Tiit Vähis första regeringsperiod Jaan Manitski. Foto: Estlands utrikesdepartementet.
22–24 april 1992
Kung Carl XVI Gustaf och drottning Silvia på statsbesök i Estland Kung Carl XVI Gustaf och drottning Silvia på besök i Estland. Foto: Väino Meresmaa.
21 oktober 1992
Regeringen med Mart Laar i spetsen tillträdde
I den första demokratiskt valda regeringen efter återupprättandet av republiken Estlands självständighet fanns också två f.d. exilester från Sverige – försvarsminister Hain Rebas och finansminister Madis Üürike.
1994
Flera viktiga steg togs för att stärka försvarssamarbetet
Vid mötet mellan de nordiska försvarsministrarna i Stockholm tillkännagav man sitt stöd för inrättandet av den Baltiska fredsbevarande bataljonen (BALTPAT) (25-26 januari). Ett samförståndsavtal mellan de baltiska och nordiska försvarsministrarna undertecknades i syfte att stödja grundandet av en fredsbevarande styrka i Baltikum (3 juni). De fredsbevarande kurserna i Sverige gjordes tillgängliga för estniska officerare.
29 augusti 1994
Sverige tog i bruk den nuvarande ambassadbyggnaden på Pikk 28 i Tallinn Sveriges ambassad i Tallinn. Foto: Erik Peinar.
28 september 1994
Estoniakatastrofen Estoniamonumentet i Stockholm. Foto: kungahuset.se.
M/S Estonia förliste under färden från Estland till Stockholm. Vid katastrofen fanns 989 personer ombord, varav 852 dog eller försvann.
Estoniamonumentet i Tallinn. Foto: Albert Truuväärt.

Estoniamonumentet i Tallinn. Foto: Albert Truuväärt.

7 oktober 1994
Minnesmärket Frihetens Port på Djurgården Frihetens Port. Foto: Sverigeesternas arkivet.
Femtio år efter den stora flykten från Estland, reste ester och estlandssvenskar i Sverige Frihetens Port på Djurgården, för att visa det svenska folket sin tacksamhet för mottagandet av de estniska flyktingarna. Monumentet invigdes av kung Carl XVI Gustaf.
September 1995
Estlands president Lennart Meri på statsbesök i Sverige Estlands president Lennart Meri på statsbesök i Sverige. Foto: Sverigeesternas arkivet.
1 maj 1997
Avtalet om viseringsfrihet mellan Estland och Sverige trädde i kraft
10–22 juli 1997
Inom ramen för Partnerskap för fred (PFF) deltog även Sverige i Baltic Challenge 97, en internationell övning som för första gången ägde rum på estniskt territorium
8 januari 1997
Estlands ambassad i Stockholm flyttade till sina nuvarande lokaler (Tyrgatan 3) Estlands ambassad i Stockholm. Foto: Jaak T. Arendi.
12 juni 1998
Grundandet av Baltic Defence College (BALTDEFCOL)
De tre baltiska staterna, de nordiska länderna, Nederländerna, Polen, Tyskland och Storbritannien undertecknade ett avtal om att grunda Baltic Defence College (BALTDEFCOL). Sverige utsågs till att leda projektet och styrgruppen leddes av försvarsminister Björn von Sydow. Högskolan invigdes den 25 februari 1999.
Augusti 1999
Estlands premiärminister Mart Laar på besök i Sverige
Estlands statsminister Mart Laar besökte Sverige. Han anlände ombord på ett fartyg till Stockholm som Estlands statsäldste Jaan Tõnisson hade anlänt till 71 år tidigare.
September 2000
Sveriges riksdag beslutade att skänka militärutrustning till de tre baltiska staterna

Programmet inkluderade utrustning för tio skyttebataljoner, tre brigadstabskompanier och sex ingenjörkompanier. Huvudinriktning var dock utbildning. Under perioden 2001-2004 utbildades nästan tusen officerare och underofficerare i de tre baltiska staterna. Programmet genomfördes med hjälp av cirka 200 svenska officerare.

5 maj 2002
Kung Carl XVI Gustaf och drottning Silvia på besök i Estland Kungaparet vid invigningen av utställning Aibotapeten. Foto: Aibolands museum.
Kung Carl XVI Gustaf och drottning Silvia besökte Estland och deltog i återinvigningen av svenska S:t Mikaelskyrkan i Tallinn. De medverkade även vid invigningen av utställning Aibotapeten i samband med säsongsstarten av Aibolands museum i Hapsal.
13 januari 2003
Försvarsmakterna i Estland och Sverige undertecknade ett memorandum om försvarssamarbete
5 oktober 2007
I samband med Tartu universitets 375-årsjubileum besökte drottning Silvia Estland och invigde minnesmärket över Johan Skytte i Tartu Drottning Silvia i Tartu. Foto: Erik Peinar.
8 april 2008
Estnisk-svenska handelskammaren grundades
Svenska handelskammaren i Estland bildades den 28 maj 1997.
2010–2011
Import och export
År 2010 stod de svenska direktinvesteringarna i Estland för rekordhöga 34,7% av de totala investeringarna.
År 2011 blev Sverige Estlands största exportmarknad och för första gången hamnade Estland bland Sveriges tjugo största importpartners.
18–20 januari 2011
Estlands president Toomas Hendrik Ilves på statsbesök i Sverige Estlands president Toomas Hendrik Ilves på statsbesök i Sverige. Foto: Estlands Presidents kansli.
15 augusti 2011
Estlands premiärminister Andrus Ansip och talmannen för det estniska parlamentet Ene Ergma deltog tillsammans med sina baltiska kollegor i firandet av 20-årsjubileet för återupprättandet av Estlands, Lettlands och Litauens självständighet på Norrmalmstorg i Stockholm Firandet av 20-årsjubileet för Estlands, Lettlands och Litauens självständighet på Norrmalmstorg. Foto: Erik Peinar.
På väg till Norrmalmstorg. Foto: Erik Peinar.

På väg till Norrmalmstorg. Foto: Erik Peinar.

28–29 oktober 2014
Svenska kronprinsessan Victoria och prins Daniel gästade Tallinn och Tartu under sitt tvådagarsbesök i Estland Kronprinsessan Victoria och prins Daniel i Tartu. Foto: Tartu universitetet.
25–26 januari 2017
Estlands president Kersti Kaljulaid på arbetsbesök i Sverige Estlands president Kersti Kaljulaid på arbetsbesök i Sverige. Foto: Jaak T. Arendi.
17–18 februari 2018
Kulturfestivalen Estival och statsministermöte Statsministermöte. Foto: Estlands Regeringskansliet.
Estlands premiärminister Jüri Ratas deltog i jubileumsfestivalen Estival 2018 inom ramen för 100-årsfirandet av Republiken Estland. Han träffade också Sveriges statsminister Stefan Löfven under besöket.
Estlands statsminister Ratas på festivalen Estival i Stockholms stadshus. Foto: Estlands Rergeringskansliet.

Estlands premiärminister Ratas på festivalen Estival i Stockholms stadshus. Foto: Estlands Regeringskansliet.

Maj 2018
Gemensam flygvapenövning Gemensam flygvapenövning. Foto: Karl Möls, Postimees.
För första gången efter att Estland åter blivit självständigt ägde en gemensam övning av det svenska och det estniska flygvapnet rum i Estland.
14 juni 2018
Estlands president Kersti Kaljulaid besökte Göteborg
20 augusti 2018
Kronprinsessan Victoria och prins Daniel på besök i Estland Kronprinsessan Victoria och prins Daniel tillsammans med det estniska värdparet under eken som planterades av kung Gustav V i Kadriorg-parken 1929. Foto: Annika Haas.
Med anledning av 100-årsjubileet av Estlands grundande besökte kronprinsessan Victoria och prins Daniel Estland. De deltog vid återinvigningen av Mariakapellet på Nargö och på en sångkonserten på Tallinns sångfält.
Kronprinsessan på konserten. Foto: Priit Mürk, ERR.

Kronprinsessan på konserten. Foto: Priit Mürk, ERR.

December 2018
Svensk-estniska samarbetsfonden bildades.
22–23 november 2019
Estlands president Kersti Kaljulaid besökte Sverige