Stockholm

Eestlased Rootsis

Kui enne teist maailmasõda elas Rootsis vaid mõnisada eestlast, siis 1943-1944 sõja eest põgenenud eestlasi oli II maailmasõja-järgselt Rootsis ligikaudu 20-30 000, uue põlvkonna pealekasvuga 1950-1960 aastatel kasvas see arv veelgi. Eestist Rootsi põgenesid kõik 7000 rannarootslast, kes elasid Eesti saartel ja läänerannikul mitmeid sajandeid. Praegusel hetkel elab Rootsis kokku umbes 10 000 eestlast, enamik neist on koondunud suurematesse linnadesse või nende ümbruskonda.

Sügisel 1994 möödus 50 aastat tuhandete eestlaste põgenemisest üle Läänemere Rootsi. Aasta tähtsündmusena otsustasid eestirootsalsed ja rootsieestlased jäädvustada üle mere tuleku mälestussamba – Vabaduse värava – näol, mis oleks ühtlasi kingituseks ja tänuks Rootsi rahvale ning püsivaks meeneks järeltulevatele põlvedele. Mälestussammas anti pidulikult üle Rootsi rahvale 7. oktoobril 1994. Avamistseremoonial osales ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf. 2024. aasta septembris mälestati Gotlandil 80 aasta möödumist suurpõgenemisest, kus Riigikogu spiiker Lauri Hussar tänas Rootsi rahvast külalislahkuse ja toetuse eest meie põgenike vastuvõtmisel ning kutsus tugevdama lähiriikide koostööd, et sarnased sündmused kunagi enam ei korduks.

Viimastel aastatel on seoses järeltulijate puudumise, haudade unarusse jäämise jms põhjustel aktuaalseks muutunud Rootsis manalateele läinud tuntud eestlaste kodumaale ümbermatmine. Nii on kodumaale toodud Jüri Uluotsa, August Warma ja August Rei põrmud, juunis 2016 sängitati mulda Rootsist Eestisse jõudnud Marie Underi ja Artur Adsoni säilmed, juunis 2018 Eduard ja Erika Tubina säilmed.

Sõjajärgsest ajast alates on Eesti kogukond Rootsi ühiskonda sulandumise kõrval aktiivselt tegutsenud mitmete ühingute, seltside ja liitude kaudu eestluse alahoidmise ning Eesti tutvustamisega (Rootsi Eestlaste Liit, Eesti Kultuuri Koondis, Eesti Teaduslik Selts Rootsis jpt). Kõrgajal on Rootsis kokku tegutsenud ligikaudu 400-500 eestlaste organisatsiooni, praegusel hetkel tegutseb neid saja ringis. EV100 raames toimus kohalike seltside toel arvukailt juubelipidustusi üle kogu Rootsi. Tänaseni ilmuvad mõned eestikeelsed väljaanded, nende hulgas ajakiri Rahvuslik Kontakt. Stockholmis tegutsevad Eesti lasteaed, Eesti kool (1.-9. klass) ja Eesti huvikool. Stockholmis, Göteborgis ja Lundis tegutsevad Eesti Majad, mis on olulisteks paikadeks eestluse alahoidmisel ning edasiviimisel Rootsis.