Lugupeetud Riigikogu,
Venemaa sõda Ukrainas on segi paisanud senised arusaamised ja tõekspidamised mitte ainult Euroopa, vaid ka üleilmses julgeolekukorralduses. Venemaa julm sõda on toonud kaasa sügavad muutused demokraatliku maailma arusaamises julgeolekust, rahvusvahelisest õigusest, riikide ja üksikisikute turvalisusest.
Ukraina peab selle sõja võitma ja Venemaa selle kaotama. Me ei saa lubada minevikust pärit Venemaa jõupoliitika võimutsemist. See on jõupoliitika, mille eesmärgiks on riikide suveräänsuse ja rahvaste vabaduse hävitamine.
Sellise poliitika võidutsemine on eksistentsiaalne oht Eestile! Kui Venemaa ei lahku kaotajana, jääb see jõupoliitika püsima.
Demokraatliku allianssina seisame me sellisele eelmise sajandi hullumeelsusele vastu. – Ühiselt ja ühtselt. Me tugevdame ja laiendame allianssi sõjalist kaitset vabadele riikidele. Seda põhjusel, et ühe riigi suveräänsus pole teise riigi võtta ega anda. Me seisame vabaduse eest.
Täna on liitlased ühtsemad kui kunagi varem. See ei ole puhtalt suu soojaks öeldud jutupunkt. Seda kinnitavad NATO Madridi tippkohtumisel langetatud otsused. Eesti saavutas oma tippkohtumisel oma eesmärgid, eeskätt meie piirkonna kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamises.
Liitlased määratlesid kohtumisel selgelt, et Venemaa on kõige suurem ja otsesem oht alliansile. Eestis on see oht alati olnud iseenesestmõistetav. Aga kindlasti ei olnud see enne Venemaa sõda Ukrainas iseenesestmõistetav liidus, kus on kokku 30 liitlasriiki üle Põhja-Atlandi. Tippkohtumisel tugevdasime koostööd partneritega, andes selge sõnumi – me kaitseme ühtselt oma väärtusi, vabadust, elulaadi ja demokraatiat ning uks uutele liikmetele on NATOs endiselt avatud.
Vaatamata sellele, et sõda Ukrainas on kestnud juba üle 132 päeva, kinnitasid liitlased Madridis, et uks Ukrainale NATOga liitumiseks ei ole sulgenud.
Enne sissetungi Ukrainasse, nõudis Venemaa, et NATO peab kerima enda piirid tagasi aastasse 1997 ning tekitama Balti riikidest puhvertsooni Venemaa külje all. Selle asemel sai Venemaa NATO kaitsehoiaku tugevdamise meie piirkonnas ja lisaks veel 1300km uut piiriala NATOga – See on üks suurim julgeolekualane ja geopoliitiline muudatus Euroopas, pärast külma sõja lõppu.
Ei ole küsimustki selles, et Soome ja Rootsi taotlused on kooskõlas Põhja-Atlandi lepingu artikliga 10, sest Soome ja Rootsi on Euroopa riigid, kes on valmis edendama Põhja-Atlandi lepingu põhimõtteid ning panustama Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekusse. Nii on NATO maailma tugevaima kaitseorganisatsioonina jätkuvalt atraktiivne ja tema vajalikkuses ei ole küsimustki. Niisamuti tõestab Soome ja Rootsi liitumine Venemaa eesmärkide nurjumist.
Mul on väga hea meel, et Soome, Rootsi ja Türgi kolmepoolsetel kõnelustel jõuti Madridis kõiki kolme riiki rahuldava lahenduseni. Kokkuleppe lähtus põhimõttest, et kõigi liitlaste huvid ja julgeolekuohud võetakse arvesse. Seda tunnistades sündiski Madridis ajalooline otsus kutsuda Soome ja Rootsi nende ühinemistaotluse alusel allianssiga liituma.
Tippkohtumisel vastuvõetud deklaratsioon sõnastab väga selgelt: „Soome ja Rootsi liitumine teeb nad turvalisemaks, NATO tugevamaks ja suurendab veelgi Euroatlandi piirkonna julgeolekut“.
Nii oleme täna siin Riigikogu saalis selleks, et arutada Soome ja Rootsi soovi üle NATOga liituda ning kinnitada see otsus Eesti rahva tahteavaldusena.
Valitsus kiitis Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide eelnõud heaks päev pärast nende ühinemistaotluse esitamist ning andis volituse nende protokollide allakirjutamiseks.
Eile kirjutas suursaadik Jüri Luik Eesti esindajana alla Soome ja Rootsi liitumisprotokollidele. Nii nagu seda tegid kõikide teiste liitlaste esindajad.
Soomet ja Rootsit võib vaieldamatult pidada NATO kõige lähemateks ja võimekamateks partneriteks. Soome ja Rootsi puhul on tegemist demokraatlike, sõjaliselt võimekate ning NATO struktuuridega tugevalt lõimitud riikidega.
Mõlemaga on toimunud pikaajaline regulaarne ja avatud poliitiline dialoog ning praktiline koostöö. Seda nii kahepoolselt kui ka NATO formaatides. Soome ja Rootsi osalevad aktiivselt NATO missioonidel ja operatsioonidel, samuti ühisõppustel NATO vägedega ning vahetavad NATOga vajalikku informatsiooni.
Üks olulisi koostöövaldkondi on koostalitlusvõime tagamine, mis võimaldab Soome ja Rootsi kaitseväel osaleda koos NATO ja teiste partnerriikidega rahvusvahelistes rahutagamisoperatsioonides. See tähendab, et Soome ja Rootsi kokkupuuted NATOga ulatavad juba pikalt tagasi ajalukku.
Soome ja Rootsi partnerlussuhted NATOga said alguse 1994. aastal, mil mõlemad riigid liitusid programmiga „Partnerlus rahu nimel“. Soome ja Rootsi osalevad aktiivselt NATO ja rahupartnerluse õppustel. Soome on NATO-le deklareerinud erinevate maaväe-, inseneri-, mere- ja õhukaitseüksuste valmisoleku osaleda NATO õppustel ja operatsioonidel. Soomes asub ELi hübriidohtude vastase võitluse oivakeskus, mille töös osalevad ka NATO liitlased, teiste seas Eesti. Soome ja NATO teevad tihedat koostööd kübervaldkonnas 2017. aastal sõlmitud poliitilise raamkokkuleppe alusel. Nii Soome kui ka Rootsi osalevad panustavate partnerite staatuses Tallinnas asuvas NATO küberkaitse oivakeskuses.
1996. aastal panustas Soome esimest korda NATO juhitud sõjalisse operatsiooni, saates oma pataljoni NATO rahuvalvevägede koosseisu Bosnias ja Hertsegoviinas. Aastatel 2002–2014 osales Soome NATO sõjalisel operatsioonil ISAF, seejärel NATO väljaõppemissioonil Afganistanis, kuni selle lõppemiseni 2021. aasta septembris. Praegu osalevad nii Soome kui ka Rootsi NATO juhtimise all Kosovo rahuvalvevägedes KFOR ning NATO Iraagi missioonil.
Rootsi panustas NATO juhitud sõjalisse operatsiooni esimest korda 1995. aastal, saates oma pataljoni NATO rahuvalvevägede koosseisu Bosnias ja Hertsegoviinas. Ka Rootsi osales NATO ISAFi missioonis Afganistanis aastatel 2003–2014 ja seejärel NATO väljaõppemissioonis Afganistanis kuni selle lõppemiseni.
Samuti on Soome ja Rootsi võtnud NATO tugevdatud kiirreageerimisjõudude, ehk NRFi lisarolli. NATO ja Soome ning NATO ja Rootsi vahel on alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumid, mis võimaldavad vastavalt Soome või Rootsi nõusolekul kasutada riigi territooriumi liitlasvägede logistiliseks toetamiseks, kui need on transiidil läbi Soome või asuvad kohapeal seoses kriisiolukorra või õppustega. Soome ja Rootsi toetavad aktiivselt NATO usaldusfondide projekte teistes partnerriikides, näiteks Ukrainas, Georgias, Moldovas ja mujal.
Austatud Riigikogu,
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse käivitati 25. veebruaril Soome ja Rootsi taotlusel nende riikide süvendatud koostöö raamistik NATOga. Sellega suurendati infovahetust, tegevuste koordineerimist ja strateegilist kommunikatsiooni. Lisaks said Soome ja Rootsi õiguse osaleda enamikul Põhja-Atlandi nõukogu istungitel, säilitades seejuures täieliku autonoomia julgeolekupoliitikat käsitlevate riigisiseste otsuste langetamisel.
Soome 2022. aasta kaitse-eelarve on 1,96% SKTst, ehk 5,1 miljardit EUR. Aprillis otsustati tänavusele kaitse-eelarvele lisada veel 700 mln eurot, millega kasvab kaitse-eelarve kokku 5,8 mld euroni, ehk 2,23% SKTst. Rootsis moodustab kaitse-eelarve 2022. aastal 1,3% SKTst, kuid valitsus on seadnud eesmärgiks jõuda kahe protsendini lähiaastatel.
Viimase 30 aasta jooksul on Soomel ja Rootsil olnud suured teened Eesti Kaitseväe väljaõppele ja varustamisele kaasaaitamises, samuti piirkondliku julgeoleku tugevdamises toetades mitmeid Balti riike ühendavaid projekte, nt Balti Kaitsekolledž.
Kokkuvõttes kinnitab eelpool öeldu, et Soome ja Rootsi on Euroopa pikaaegsed julgeolekusse panustajad, kelle liitumine NATOga tugevdab allianssi poliitiliselt, sõjaliselt ja strateegiliselt. Samuti näitab see seda, et on juba ammu aeg käes, mil me võtame Soome ja Rootsi enda allianssi liikmeteks.
Ühinemisläbirääkimiste ja heakskiitmisprotsessi ajal on Soomel ja Rootsil teiste partneritega võrreldes vaatleja eristaatus, mis tähendab liitlastega sarnast positsiooni, aga ilma hääleõiguseta. Peale ratifitseerimiskirjade laekumist Washingtoni saavad Soomest ja Rootsist NATO täisliikmed.
Lugupeetud Riigikogu,
Madridi tippkohtumisel vastu võetud uus strateegiline kontseptsioon sedastab, et „NATO on Euro-Atlandi julgeolekule asendamatu. See garanteerib meie rahu, vabaduse ja heaolu. Liitlastena seisame ühiselt, et kaitsta meie julgeolekut, väärtusi ja demokraatlikku elukorraldust“.
Soome ja Rootsi ühinemiskutsega avas NATO oma uksed seitsmendat korda pärast külma sõja lõppu. Eesti huvides on Soome ja Rootsi kiire ühinemine NATOga ning mõlema riigi sujuv lõimumine NATO poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega. Kinnitan teile, et NATO uksed jäävad ka järgmistele riikidele avatuks – seal hulgas ka Ukrainale – ning mitte ükski kolmas riik ja kõige vähem just Venemaa, ei otsusta selle üle, kes NATOga liitub ja kes mitte.
Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga tugevdab otseselt Eesti julgeolekut.
Loomulikult ei lahenda seekordne laienemine kõiki Eesti ja kolme Balti riigi julgeolekumuresid. On selge, et pidev töö NATOs Eesti ja meie regiooni julgeolekuolukorra tugevdamisel jätkub. Oluline on viia kiiresti ellu Madridi tippkohtumise otsused ning tänane ratifitseerimine on üks osa sellest.
Nii on mul au paluda valitsuse nimel Riigikogu tegema ajaloolist otsust ja hääletama Soome ja Rootsi NATOga liitumise protokollide heakskiitmise poolt. On igati kohane kui Eesti on esimeste riikide seas, kes selle protsessi lõpuni viib. See oleks sümbolina väga kõnekas ja teistele liitlastele eeskujuks – on ju Soome ja Rootsi meie naabrid ja mõttekaaslased ning meid seob ühine ajalugu.
Tänan tähelepanu eest!