Eesti ja Rootsi diplomaatilised suhted 100 / 100 år av diplomatiska relationer mellan Estland och Sverige

Kogu 2021. aasta vältel tähistame Eesti ja Rootsi diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. Rootsi tunnustas Eesti Vabariiki de jure 5. veebruaril 1921.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Rootsi diplomaatiliste suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab linnulennulise ülevaate kahe riigi suhete unikaalsetest ja olulistest sündmustest 100 aasta vältel. See ajatelg näitab, et 100 aastaga jõuab palju, et oluline on ühine meel ja ühised väärtused, vabadus ja vaba maailm on ülimad sihid.

Täname kõiki, kes on andnud oma väärtusliku panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirjade vaatamiseks liigu kursoriga fotole.

Head ajarännakut!

Eesti suursaatkond Stockholmis

Eesti välisministeerium

Rasmus Kägu (Tartu ülikool, professor Eero Medijaineni juhendamisel)

Juuni 1561

Kuldse Rootsi aja algus Eestis

Eesti ja Läti kaart u 1630. a paiku. Foto: Rahvusraamatukogu, kartograafia kollektsioon

Tallinna linn ning Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad andsid ennast Rootsi kuningas Erik XIV kaitse alla, algas nn kuldne Rootsi aeg Eestis, mis kestis Eesti langemiseni Vene ülemvõimu alla Põhjasõja käigus de facto 1710, de jure 1721 Uusikaupunki rahuga.

1632

Tartu ülikooli asutamine Rootsi kuninga poolt

Tartu ülikooli asutamise ürik. Foto: Rootsi Riigiarhiiv

Rootsi kuningas Gustav II Adolf asutas Tartusse ülikooli. Gustav II Adolfi õpetajast Johan Skyttest sai Academia Gustaviana esimene kantsler ja ülikooli rajamise läbiviija.

Johan Skytte, http://libris.kb.se/bib/544922

Johan Skytte. Illustratsioon: http://libris.kb.se/bib/54492.

1684

Rootsi ajal algas järjekindel kirjaoskuse levimine eestlaste seas

Bengt Gottfried Forselius. Illustratsioon: e-varamu.ee.

Bengt Gottfried Forselius asutas Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, kus nelja aasta jooksul sai õpetust umbes 160 eesti poissi. 1686. aastal viis Forselius kaks ärksamat kasvandikku, Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüri Rootsi kuningas Karl XI juurde, et tõestada maarahva seast pärit õpilaste võimeid lugemises, laulmises ja katekismuse tundmises. Kuningas jäi poiste teadmistega rahule ja andis Forseliusele korralduse õpetusega jätkata. Forseliuse seminar andis olulise hoo üldise kirjaoskuse edenemisse eestlaste hulgas.

1901/1902

Rootsis toimus teadaolevalt esimene eesti keele kursus Karl Bernhard Wiklundi juhatusel Uppsala ülikoolis

Jaanuar–märts 1918

Eesti välisdelegatsioon

Eesti välisdelegatsioon 1918-1919. Foto: Rahvusarhiiv

Eesti välisdelegatsioon taotles luba püsiva diplomaatilise esinduse sisseseadmiseks ja tunnustust Eesti iseseisvusele. Teadaolevalt kõige vanem välisdelegatsiooni foto aastatest 1918-1919. Vasakult: Ants Piip, Mihkel Martna, Karl Robert Pusta, Jaan Tõnisson, Karl Menning, Eduard Virgo. Esimesena jõudis jaanuaris 1918 Stockholmi Jaan Tõnisson, teised liikmed saabusid märtsis.

24. veebruar 1918

Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus

1918 Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine. Foto: Pärnu Muuseumi kogu.

Pärnu Endla teatri rõdult kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus.

Juuni 1918

Luuletaja ja kirjandusteadlane Gustav Suits asutas Stockholmis Eesti Informatsioonibüroo (Estniska informationbyrån)

1920-1930 Gustav Suits. Foto: Rahvusarhiiv

November–detsember 1918

Taotlus sõjalise abi saamiseks

Rootsi saadeti eridelegatsioon (Joseph Goldarbeiter, Ferdinand Kull ja Eduard Laaman), et taotleda sõjalist abi võitluses enamlaste vastu. Detsembris jõudis Rootsi delegatsioon (Otto Strandman, Viktor Mutt ja Hans Pöhl), mille eesmärk oli Rootsi vabatahtlike värbamine.

Jaanuar 1919

Eestisse saabusid Rootsi vabatahtlike korpuse väed major Carl Axel Mothanderi juhtimisel

Rootsi vabatahtliku käepael. Foto: https://digitaltmuseum.se.

Rootsi vabatahtliku käepael.

Jaanuar 1919–1928

Eesti esimeseks konsuliks Rootsis määrati Arnold Posti

Arnold Posti, esimene Eesti Vabariigi konsul Rootsi Kuningriigis. Foto: Välisministeerium.

Pärast Arnold Postit oli Eesti esindaja Rootsi Kuningriigis Eduard Virgo (aprill 1919), peakonsul Otto Wallén (1919–1920), asekonsul Eduard Klaas (1919–1920), Karl Menning (1920–1921), Eduard Virgo (1922–1923), Oskar Öpik (1922–1923), Eduard Virgo (1923–1928).

9. september 1919

Rootsi tunnustas de facto Eesti iseseisvust

1919

Stockholmis avati Eesti esimene konsulaat (Kungsträdgårdsgatan 18)

Eesti esimene esindus Rootsis. Foto: saatkond Stockholmis.

Peakonsuliks Stockholmis nimetati Otto Wallén, kaubandusfirma „Svensk Import“ tegevdirektor.

20. juuli 1919

Tallinnas avati Rootsi konsulaat (Valli 4)

Rootsi konsulaat Tallinnas. Foto: Eesti Ajaloomuuseum.

Rootsi valitsus otsustas Tallinnasse rajada konsulaadi, esimeseks konsuliks nimetati Olof Andreas Hedman.

Mai 1920

Aurik Kalevipoeg alustas liinireisidega Tallinna ja Stockholmi vahel

Aurik Kalevipoeg. Foto: Rahvusarhiiv

Rootsis tunti laeva ka nime all Kalle på väg ning see mahutas kuni 150 reisijat.

5. veebruar 1921

Rootsi tunnustas Eestit de jure

Tunnustamiskiri. Foto: välisministeerium.

Diplomaatiliste suhete sõlmimise alusdokument.

5. juuni 1921

Piiskop Jakob Kuke ametisse pühitsemine Rootsi peapiiskop Nathan Söderblomi poolt

Jakob Kuke ametisse pühitsemisel osalenud vaimulikud, valitsuse liikmed ja välisriikide esindajad Eesti välisministri Ants Piibu vastuvõtul. Foto: EELK arhiiv.

Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku esimese piiskopi Jakob Kuke ametisse pühitsemisel osalenud vaimulikud, valitsuse liikmed ja välisriikide esindajad välisminister Ants Piibu vastuvõtul.

9. august 1921

Rootsi ajutine asjur Eestis Carl Einar Thure af Wirsén andis üle usalduskirja Eesti Vabariigi riigivanem Konstantin Pätsile

14. oktoober 1921

Rootsi saadikuks Eestisse määrati Ulf Torsten Undén

Rootsi esimene saadik Eestis, Ulf Unden. Foto: Rahvusarhiiv

Saadik resideeris Riias. Rootsi järgmised saadikud Eestis enne Teist maailmasõda olid Patrik Carl Reinhold Reuterswärd (1928–1936) ja Per Birger Johansson (1936–1939).

7. juuli 1923

Sõlmiti Eesti-Rootsi kaubandusleping

8. jaanuar 1925

Stockholmis asutati Rootsi-Eesti Ühing

Ühingu esimeseks auliikmeks sai Rootsi kroonprints Gustav Adolf. Ühingu eesmärk oli süvendada Eesti ja Rootsi vahelisi suhteid ning tekitada rootslastes Eesti vastu huvi.

18. aprill 1928

Eesti valitsus nimetas Friedrich Karl Akeli esimeseks erakorraliseks saadikuks ja täievoliliseks ministriks Rootsi

Friedrich Karl Akeli diplomaatiline pass. Foto: Rahvusarhiiv

Friedrich Karl Akel oli kaasakrediteeritud Norrasse ja Taani.

27. juuni 1928

Gustav II Adolfi mälestussamba avamine

Gustav Adolf II monument Tartus. Foto: Tiit Pruuli kollektsioon.

Rootsi kuninga isikliku esindajana väisas peapiiskop Nathan Söderblom Eestit, et avada koos Eesti riigivanem Jaan Tõnissoniga Tartu ülikooli juures mälestussammas ülikooli asutajale kuningas Gustav II Adolfile. 27. juunil 1928 avatud mälestussammas hävitati 15. mail 1950 nõukodude võimu poolt ning taasavati 23. aprillil 1992.

4.–5. september 1928

Rootsit külastas Eesti riigivanem Jaan Tõnisson

Riigivanem Jaan Tõnisson Rootsis. Foto: Rahvusarhiiv

Visiidi puhul oli Stockholmi südalinn kaunistatud sinimustvalgete lippudega.

Riigivanem Jaan Tõnisson ja kuningas Gustav V. Foto: Riigiarhiiv.

27.–28. juuni 1929

Eestit külastas Rootsi kuningas Gustav V

Kuningatamme istutamine Kadrioru pargis 1929. Foto: Rahvusarhiiv

Visiidi käigus istutas kuningas tamme Kadrioru lossi parki.

29. juuni–3. juuli 1932

Eestit külastas Tartu ülikooli 300. juubeli puhul Rootsi kroonprints Gustav Adolf

Gustav Adolf Vana-Kuustes. Foto: Tiit Pruuli kollektsioon.

Lisaks Tartule külastas kroonprints Tallinna, Narvat, Haapsalut ja eestirootslaste asualasid.

Lisaks Tartule külastas kroonprints Tallinna, Narvat, Haapsalut ja eestirootslaste asualasid.
Lugu jutustab, et kroonprintsi reisiplaani kuulus puhkepeatus Vana-Kuustes, kus külastas riigikogu liikme Ottase talu. Printsi vastuvõtuks olid valmis pandud peenemad joogid, kuid kroonprints nõudnud veini asemel morssi.

Kroonprints Gustav Adolf Tallinna sadamas, Riigiarhiiv

Kroonprints Gustav Adolf Tallinna sadamas. Foto: Riigiarhiiv.

15.–16. mai 1935

Eesti välisminister Julius Seljamaa visiidil Rootsis

Välisministrid Julius Seljamaa ja Rickard Sandler. Foto: Rahvusarhiiv

Juuni-juuli 1935

Eestit külastas Rootsi kuninglik merevägi

Külastust juhtis prints Bertil. Peatuti Pärnus, Ruhnus, Haapsalus ja Tallinnas.

15. juuli 1935

Eesti erakorraliseks saadikuks ja täievoliliseks ministriks Rootsis (ning Taanis ja Norras) määrati Karl Robert Pusta

Karl Robert Pusta. Foto: Rahvusarhiiv

15. august 1936

Eesti erakorraliseks saadikuks ja täievoliliseks ministriks Rootsis (lisaks Taanis ja Norras) nimetati Heinrich Laretei

Heinrich Laretei. Foto: välisministeerium.

Heinrich Laretei andis usalduskirjad kuningas Gustav V-le üle 21. septembril 1936 ning tegutses saadikuna 16. augustini 1940.

Heinrich Laretei tütar Käbi Laretei oli tuntud pianist. 1959-1969 oli Käbi Laretei abielus rootsi filmirežissööri Ingmar Bergmaniga.

18. oktoober 1936

„Rootsi lõvi“ mälestusmärk

Rootsi kuninga Karl XII mälestussammas Narvas. Foto: Rahvusarhiiv

Härmamäel Narvas avas Rootsi prints Gustav Adolf, Västerbotteni hertsog, mälestusmärgi „Rootsi lõvi“, mis sümboliseeris Rootsi kuningas Karl XII võitu Vene tsaari Peeter I vägede üle novembris 1700.

Printsi saatis kuninga vennapoeg Wisborgi krahv Folke Bernadotte.

11. juuni 1937

Eestit külastas Rootsi välisminister Rickard Sandler

Välisminister Rickard Sandler Eestis. Foto: Rahvusarhiiv

Rootsi välisminister Rickard Sandlerit tervitab fotol sotsiaalminister Oskar Kask.

Oktoober 1937

Balti riikide, Soome ja Rootsi koostöö süvendamiseks asutati Balti Fond

August 1938

Sõlmiti Eesti ja Rootsi vaheline kultuurisuhete arendamise kokkulepe

September 1939

Eesti Pank sidus Eesti krooni Rootsi krooniga

1940

Tartu rahulepingu originaali päästmise lugu

Tartu rahuleping. Foto: välisministeerium.

1940. aasta algul andis Eesti välisministri abi Oskar Öpik kolmele välisministeeriumi ametnikule (Evald Uustalu, Karl Zirkel, Bruno Taimsalu) korralduse ministeeriumi salajane arhiiv läbi töötada ning kõrvale panna Eesti Vabariigi ajaloo tähtsaimad originaaldokumendid. Kokku koguti neli pakkekastitäit tähtsamaid dokumente ning saadeti märtsi keskel Stockholmi, nende seas ka Tartu rahuleping.

Sama aasta juulis, kui Eesti Vabariigist oli saanud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, nõudis uus valitsus, et Tallinnast Stockholmi viidud dokumendid Eestisse tagasi toodaks. Eesti saadik Rootsis, Heinrich Laretei andis pakkekastid koos dokumentidega tagasi. Hiljem avastati, et üks kast oli lahti murtud ning 31 dokumenti kadunud. Kadunud dokumentide seas olid 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi vahel sõlmitud Tartu rahu leping, 1932. aastal Eesti Vabariigi ja NSVLi vahel sõlmitud mittekallaletungileping ning 1939. aastal sõlmitud Eesti Vabariigi ja NSVLi vaheline vastastikuse abistamise pakt. Kõrvale pandud dokumendid asusid Stockholmis, Balti Arhiivis. Okupatsioonieelse Eesti tähtsaimad dokumendid jõudsid Eestisse tagasi 2002. aasta juunis tänu Balti Arhiivi juhatajale, hilisemale riigisekretärile ja diplomaadile Aino Lepik von Wirénile.

Juuni–august 1940

Eesti Vabariigi tasalülitamine Nõukogude Liitu

August Rei passi väljavõte. Foto: välisministeerium.

August Rei passi väljavõte, millel on Rootsi saatkonnast Moskvas saadud viisa. Passiga põgenes Rei 13. juulil 1940 Venemaalt Riia kaudu Rootsi.

21. juunil teostati Eestis Punaarmee toel riigipööre. Algas Eesti Vabariigi tasalülitamine ja inkorporeerimine Nõukogude Liitu. Eesti NSV valitsus otsustas likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid välismaal ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele.

16. august 1940

Eesti saatkond Stockholmis oli sunnitud oma ruumidest loobuma

Kalmari asekonsulaadi pitsatite ja lipu üleandmine. Foto: välisministeerium

Alanud Nõukogude okupatsiooni ning Tallinnas püstitatud marionettvalitsuse survel tuli Eesti saatkonnal Stockholmis oma ruumidest loobuda. Saadik Laretei oli sunnitud andma esinduse võtmed üle Rootsi välisministeeriumile.

Kalmaris tegutseva asekonsulaadi lipu ja pitsatite üleandmise kinnitus: “See Eesti Vabariigi riigilipp kuulus Eesti Vabariigi asekonsulaadile Kalmaris, Rootsis. 1940. a. andis lipu koos asekonsulaadi pitsatitega selleaegne asekonsul dir. Gunnar-Eberhard Berggren üle Stockholmi saatkonna I sekretärile, kuna ta keeldus neid üleandmast Nõukogude Liidu saatkonnale. Nii jäigi lipp üleandmata!”

6. november 1940

Et vältida pingeid Nõukogude Liiduga, otsustas Rootsi valitsus de jure ENSV-d tunnustada. Diplomaatilised suhted Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahel katkesid kuni diplomaatiliste suhete taastamiseni 28. augustil 1991.

Loe, kuidas välisministeerium ja Eesti saatkonnad likvideeriti, aga vabasse maailma jäid aastateks 1940–1991 Eesti riigi järjepidevust hoidma diplomaadid, ning tegevust alustas ka Vabariigi Valitsus eksiilis.

26. märts 1944

Stockholmis asutati Eesti Komitee, mille ülesandeks oli muretseda ainelisi võimalusi Eesti iseseisvuse taastamist soodustavatele tegevustele

August-september 1944

Eestlaste põgenemine punaterrori hirmus

Suurpõgenemise mälestusmärk Puise poolsaarel Läänemaal. Foto: Urmas Lauri

Suure põgenemise käigus põgenes Eestist 75 000–80 000 inimest, neist Rootsi umbes 33 000 eestlast ja 7920 rannarootslast. Põgenemise põhjuseks oli suur hirm Punaarmee sissetungi ees, sest Nõukogude okupatsiooniaasta (1940. aasta juunist kuni 1941. aasta juulini) terror oli rahval veel selgelt meeles.

Otto Tiefi valitsus pidas 22. septembril 1944 Põgari palvemajas viimase istungi, millel arutati Rootsi põgenemisega seotud küsimusi. Kokkulepitust hiljem, 29. septembril saabus kiirpaat OK2 Eerik Laidiga, kes oli tulnud Eestist ära tooma valitsuse liikmeid ja selle kaastöölisi. Ainsana oli õnne paat ära oodata riigisekretär Helmut Maandil. Et valitsuse liikmetega ei olnud võimalik enam kontakti saada, otsustati lahkuda ilma nendeta. Nii jõudis Otto Tiefi valitsuse liikmetest vabasse maailma vaid riigisekretär Maandi, kaasas Riigi Teataja number Vabariigi Valitsuse koosseisuga.

Põgenike vastuvõtmiseks loodi kuni 175 põgenikelaagrit üle Rootsi. Laagrites alustasid tegevust eesti koolid, laulukoorid, pagulasteater, seltsi- ja huviringid, kogudused ja kirjastused. Hiljem asutati Rahvusfond, Eesti Rootslaste Esinduskogu ja üle Rootsi eestlaste seltsielu koondavad Eesti majad.

15. mai 1950

Gustav II Adolfi kuju hävitamine

Gustav II Adolfi monument Tartus. Foto: Digar

Võimude korraldusel hävitati eestlaste jaoks nn vana head Rootsi aega sümboliseerinud Gustav II Adolf kuju Tartus. Ei ole teada, mis kuningakujust sai.

1954

Alguse saab Ilon Wiklandi ja Astrid Lindgreni pikaaegne koostöö

Ilon Wikland ja Astrid Lindgren. Foto: Postimees

Ilon Wikland (s. Maire-Ilon Pääbo) illustreeris Astrid Lindgreni raamatu „Mio, mu Mio“, sellest sai alguse nende pikaaegne koostöö.

24. veebruar 1980

Eesti Vabariigi aastapäeval Stockholmi kontserdimajas kõneles sotsiaaldemokraatliku partei esindajana Olof Palme

Olof Palme Eesti Vabariigi aastapäeval. Foto: Rahvusarhiiv

Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel Stockholmi Kontserdimajas: vasakul Rahvusfondi esimees Endel Krepp, aktusekõnelejad Irene Kiisk, Olof Palme ja Jaan Vilval, paremal Johannes Mihkelson.

6.–13. juuli 1980

Toimus ESTO 80 Stockholmis

ESTO 80 Stockholmis. Foto: Rootsi Eestlaste Liidu arhiiv

Kungsträdgårdeni pargis kuulasid vabadusapelli ja laulsid Eesti hümni 25 000 inimest.

Sotsiaalminister Karin Söder edastas avatseremoonial peaminister Thorbjörn Fälldini ja valitsuse tervitused öeldes: “Meil on hea meel selle üle, et te olete Rootsis, kuid peame samal ajal sügavalt kahetsema, et üleüldse olite sunnitud siia tulema”.

Rootsi ajakirjanduses ilmus Balti teemadel 70 päeva jooksul umbes 700 artiklit.

ESTO 80 Stockholmis. Foto: Rootsi Eestlaste Liidu arhiiv

1988–1989

Laulev revolutsioon ja Balti kett

Balti kett. Foto: Harald Lepikson, Rahvusarhiiv

Laulev revolutsioon Eestis ja teistes Balti riikides 1988. aastal ning Berliini müüri langemine 1989. aastal tõid Balti riikidele kaasa laia rahvusvahelise toetuse. 23. augustil 1989 moodustasid eestlased, lätlased ja leedulased Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv inimketi, milles osalejad ühendasid käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale.

23. märts 1988

Lumest Gustav II Adolfi kuju

Lumest Gustav II Adolfi monument Tartus. Foto: Tiit Pruuli kollektsioon

Tartu ülikooli ajaloo- ja filoloogiaüliõpilased püstitasid õhtupimeduses lumest Gustav II Adolfi kuju, mille pidulik avamine toimus järgmisel hommikul. Lumest kuningamonument sulas küll paari päeva pärast ära, ent napilt 4 aastat hiljem püstitati Uppsala ülikooli kingitusena uus Gustav II Adolfi monument.

25. november 1989

SAS avas regulaarlennuliini Stockholmi ja Tallinna vahel

Tallinn-Stockholm lennuliini avamine. Foto: Isi Trapido, Rahvusarhiiv

Tallinna ja Stockholmi vahelise lennuliini avamisel lõikasid lindi läbi Eesti Tsiviillennunduse Valitsuse ülem Aleksandr Banasko ja SAS lennukompanii president Jan Carlzon.

11. detsember 1989

Rootsi avas Leningradi peakonsulaadi Tallinna büroo (Endla 4 a)

Rootsi konsulaadi büroo Endla 4. Foto: Tiit Veermäe, Rahvusarhiiv

Konsulaat tegeles peamiselt viisade väljastamisega.

9. jaanuar 1990

Eesti infopunkt Stockholmis

Välisminister Lennart Meri volitus Aadu Mustale. Foto: välisministeerium

Välisminister Lennart Meri volitas Aadu Musta esindama välisministeeriumi Eesti infopunktis Stockholmis.

19. märts 1990

Norrmalmstorgil toimus esimene meeleavaldus Balti riikide iseseisvumise toetuseks

Esmaspäevamiitingud Norrmalmstorgil. Foto: Rootsi Eestlaste Liidu arhiiv

Meelavaldustest kujunes välja 79 järjestikusel esmaspäeval toimuv protestiliikumine. Idee algatajad olid Peeter Luksep, Andres Küng, Gunnar Hökmark ja Håkan Holmberg.

Keskmiselt osales kogunemistel 300–400 inimest. Eesti iseseisvuse taastamise päeval, 20. augustil 1991 oli Norrmalmstorgil ligikaudu 5000 inimest.

Esmaspäevamiiting Norrmalmstorgil, REL arhiiv

Esmaspäevamiiting Norrmalmstorgil. Foto: Eesti Rootslaste Liidu arhiiv

1. september 1990

Avati rootsi keele ja põhjamaade kultuuri süvaõppega Noarootsi gümnaasium Läänemaal

Noarootsi Gümnaasium. Foto: Arnold Mikkor

Noarootsi põhikooli õpilased hakkasid rootsi keelt õppima Manfred Stenbergi käe all 1989. aastal.

Põhjamaade kirjanduse ainekava koostamisel oli abiks kirjanik Helga Nõu.

27. jaanuar 1991

Välisminister Lennart Meri kohtus Stockholmis Rootsi valitsuse esindajatega.

8. veebruar 1991

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel kohtus Riigipäeva esimehe Thage G. Petersoni ning peaminister Ingvar Carlssoniga.

20. august 1991

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel.

27. august 1991

Rootsi taastunnustas Eesti Vabariiki

28. august 1991

Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel taastati diplomaatilised suhted

Diplomaatiliste suhete taastamise leping. Foto: välisministeerium

Diplomaatiliste suhete taastamise järel heisati Eesti, Läti ja Leedu riigilipud Rootsi välisministeeriumi hoone ette.

29. august 1991

Rootsi avas esimese välisriigina Eestis oma saatkonna Tallinnas

Vapikilbi asetas saatkonna seinale välisminister Lennart Meri. Foto: Rahvusarhiiv

29. august 1991

Välisriikide esindajatest esimesena andis oma volikirja üle Rootsi erakorraline ja täievoliline suursaadik Lars Arne Grundberg

Lars Arne Grundberg volikirjade üleandmise tseremoonia. Foto: välisministeerium

Järgnevad Rootsi suursaadikud Eestis:

Katarina Brodin (1995–1998)

Elisabet Borsiin Bonnier (1998–2003)

Dag Hartelius (2003–2008)

Jan Palmstierna (2008–2013)

Anders Ljunggren (2013–2018)

Aastast 2018 on Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson.

1. september 1991

Tartu ülikoolis avati skandinavistika osakond

Tartu ülikool. Foto: Põhjamaade Ministrite Nõukogu

2. september 1991

Iseseisvuse taastanud Eesti esimeseks erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Rootsis nimetati Margus Laidre

Välisminister Lennart Meri Rootsis. Foto: Rahvusarhiiv

Paremalt: esimene Eesti suursaadik Rootsis Margus Laidre, välisminister Lennart Meri ja Välisministeeriumi Põhja-Euroopa osakonna peadirektor Alar Olljum.

Järgnevad Eesti suursaadikud Rootsis:

Andres Unga (1996–2000)

Toomas Tiivel (2000–2004)

Jüri Kahn (2004–2006)

Alar Streimann (2007–2011)

Jaak Jõerüüt (2011–2014)

Merle Pajula (2015–2019)

2019. aastast on Eesti suursaadik Rootsis Margus Kolga.

6. november 1991

Tallinna I Keskkool nimetati taas Gustav Adolfi gümnaasiumiks (asutatud 1631)

Gustav Adolfi Gümnaasium. Foto: Gustav Adolfi Gümnaasium

1992

Rootsist saab üks olulisemaid kaubavahetuspartnereid Eestile, sh suurim välisinvestor, ning üks atraktiivsemaid sihtturge Eesti ettevõtetele

Eesti ja Rootsi vahel sõlmiti mitmeid olulisi kaubandus- ja majanduslepinguid:

vabakaubandusleping (31. märts)
investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (20. mai)

29. jaanuar 1992

Peaminister Tiit Vähi esimese valitsuse välisministriks sai Rootsis üles kasvanud Jaan Manitski

Välisminister Jaan Manitski välisministeeriumi 10. korrusel. Foto: Rahvusarhiiv

22.–24. aprill 1992

Riigivisiidi Eestisse tegid kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia

Kuningas Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia visiit Eestisse. Foto: Väino Meresmaa

Kuningas Carl XVI Gustaf, kuninganna Silvia, Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel tervitasid rahvast Toompea lossi rõdult.

21. oktoober 1992

Ametisse astus Mart Laari valitsus, mille koosseisu kuulusid kaks Rootsi eestlaskonnast pärit ministrit - Hain Rebas ja Madis Üürike

See oli esimene demokraatlikult valitud valitsus pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Hain Rebas tegutses kaitseministrina ja Madis Üürike rahandusministrina.

1994

Astuti mitmeid olulisi samme kaitsekoostöö tihendamiseks

Stockholmis toimunud Põhjamaade kaitseministrite kohtumisel avaldati toetust Balti Rahuvalve Pataljoni (BALTPAT) loomisele (25.–26. jaanuar) ja sõlmiti Balti riikide ja Põhjamaade kaitseministrite vastastikuse mõistmise memorandum Balti riikide toetamise osas rahuvalveüksuse loomisel (3. juuni). Rootsi avas Eesti ohvitseridele oma rahuvalvekursused.

29. august 1994

Rootsi võttis kasutusele praeguse saatkonnahoone Tallinnas (Pikk 28)

Rootsi saatkond Tallinnas. Foto: Erik Peinar

28. september 1994

Parvlaev Estonia katastroof

Parvlaev Estonia mälestusmärk Tallinnas Rannavärava juures. Foto: Albert Truuväärt

M/S Estonia uppus teel Stockholmi. Katastroofi ajal oli pardal 989 inimest, kellest 852 hukkus või jäi teadmata kadunuks.

Parvlaev Estonia mälestusmonument Stockholmis Djurgårdenil Stockholmis

Parvlaev Estonia mälestusmonument Djurgårdenis Stockholmis. Foto: www.kungahuset.se

7. oktoober 1994

Tänumälestusmärk „Vabaduse värav“ Stockholmis Djurgårdenis

Vabaduse värav Djurgårdenis. Foto: Rootsi Eestlaste Liidu arhiiv

Suurpõgenemise 50. aastapäevaks püstitasid eestlased ja rannarootslased tänutäheks põgenike vastuvõtmise eest Rootsi rahvale Djurgårdenis mälestusmärgi „Vabaduse värav”. Mälestusmärgi avas kuningas Carl XVI Gustaf.

September 1995

Eesti president Lennart Meri riigivisiidil Rootsis

President Meri riigivisiidil Rootsis. Foto: Rootsi Eestlaste Liidu arhiiv.

1. mai 1997

Jõustus Eesti ja Rootsi vaheline viisavabaduse leping

10.–22. juuli 1997

Esimese Eesti territooriumil toimuva rahvusvahelise rahupartnerlusõppuse „Baltic Challenge ’97“ raames osales õppusel ka Rootsi

8. jaanuar 1997

Eesti saatkonnahooneks Stockholmis soetati kinnistu Östermalmis (Tyrgatan 3)

Eesti saatkond Stockholmis. Foto: Jaak T. Arendi

Saatkonnana võeti hoone pidulikult kasutusse 18. juuni 1998.

12. juuni 1998

Balti Kaitsekolledži (BALTDEFCOL) loomine

Kolm Balti riiki, Põhjamaad, Holland, Poola, Saksamaa ja Ühendkuningriik sõlmisid Balti Kaitsekolledži (BALTDEFCOL) loomise lepingu. Rootsist sai projekti juhtriik ning juhtgruppi asus juhtima Rootsi kaitseminister Björn von Sydow. Kolledž inaugureeriti 25. veebruaril 1999.

August 1999

Eesti peaminister Mart Laari visiit Rootsi

Peaminister Mart Laar saabus Eesti mereväe lipulaevaga "Sulev" Stockholmi kesklinna nii nagu seda oli 71 aastat varem teinud riigivanem Jaan Tõnisson.

September 2000

Rootsi parlament otsustas kinkida kolmele Balti riigile militaarvarustust

Nimekirja kuulus 10 jalaväepataljoni, kolme brigaadi staabikompanii ja kuue pioneerikompanii varustus. Programmi põhirõhk oli väljaõppel. Kolme Balti riigi peale koolitati ajavahemikus 2001–2004 brigaadivarustuse programmi raames ligi tuhat ohvitseri ja allohvitseri. Programmi aitas ellu viia ligikaudu 200 Rootsi ohvitseri.

5. mai 2002

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia visiit Eestisse

Rannarootsi muuseumis rannavaiba näituse avamine. Foto: Rannarootsi muuseum

Eestit külastasid kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia, kes osalesid Rootsi Mihkli kiriku taaspühitsemisel ja Haapsalus asuva Rannarootsi muuseumi hooaja ja rannavaiba näituse avamisel.

13. jaanuar 2003

Eesti ja Rootsi kaitseväed sõlmisid kaitsealase koostöö memorandumi

5. oktoober 2007

Tartu ülikooli 375. juubeli puhul külastas Eestit kuninganna Silvia ja avas Tartus Johan Skytte monumendi

Kuninganna Silvia Tartus Johan Skytte monumendi avamisel. Foto: Erik Peinar

8. aprill 2008

Asutati Eesti-Rootsi Kaubanduskoda

Rootsi kaubanduskoda Eestis loodi 28. mai 1997.

2010–2011

Import ja eksport

2010. aastal moodustasid Rootsi otseinvesteeringud Eestisse rekordilised 34,7% investeeringute kogumahust.

2011. aastal sai Rootsist Eesti suurim ekspordi sihtturg ning Eesti jõudis esmakordselt kahekümne Rootsi suurima impordipartneri hulka.

18.–20. jaanuar 2011

Eesti president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil Rootsis

President Ilvese riigivisiit Rootsi. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

15. august 2011

Eesti peaminister Andrus Ansip ja Riigikogu esinaine Ene Ergma osalesid koos Balti kolleegidega Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvuse 20. aastapäeva tähistamisel Stockholmis

Balti riikide taasiseseisvumise 20. aastapäev Norrmalmstorgil. Foto: Erik Peinar

Rootsikeelses tänukõnes tõdes peaminister Ansip: “Pole kahtlust, et ka Rootsi-Eesti ajaloo kuum ühispunkt oli kakskümmend aastat tagasi siinsamas Norrmalmstorgil. Siin, sellel platsil tehti meie ühist ajalugu.”

Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu peaministrid teel Norrmalmstorile, Erik Peinar

Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu peaministrid teel Norrmalmstorgile. Foto: Erik Peinar

28.–29. oktoober 2014

Kroonprintsess Victoria ja prints Daniel viibisid kahepäevasel visiidil Eestis, külastades Tallinna ja Tartut

Kroonprintsess Victoria kirjutamas Tartu Ülikooli külalisteraamatusse. Foto: Tartu Ülikool

25.–26. jaanuar 2017

President Kersti Kaljulaid töövisiidil Rootsis

President Kaljulaid visiidil Rootsis. Foto: Jaak T. Arendi

17.–18.veebruar 2018

Estival 2018 ja peaministrite kohtumine

Eesti ja Rootsi peaministri kohtumine. Foto: Riigikantselei

Peaminister Jüri Ratas osales Eesti Vabariik 100 raames toimunud juubelifestivalil Estival 2018 ning kohtus peaminister Stefan Löfveniga.

Peaminister Jüri Ratas esines Estival 2018 galaüritusel tervituskõnega Rootsi eestlaskonnale, Peaministri büroo

Peaminister Jüri Ratas esines Estival 2018 galaüritusel Stockholmi raekojas tervituskõnega Rootsi eestlaskonnale. Foto: Riigikantselei

Mai 2018

Õhuvägede ühisõppus AFX18

Ühisõppus AFX 18. Foto: Karl Möls, Postimees

Esmakordselt pärast Eesti iseseisvuse taastamist toimus Eestis Rootsi ja Eesti õhuvägede ühisõppus.

14. juuni 2018

President Kersti Kaljulaid külastas Göteborgi

President Kaljulaid Göteborgis 2018. Foto: Vabariigi President, Facebook

20. august 2018

Kroonprintsess Victoria ja prints Danieli visiit Eestisse

Kuningatamm Kadriorus. Foto: Annika Haas

Kroonprintsess Victoria ja prints Daniel Eesti esipaariga kuningas Gustav V 1929. aastal istutatud tamme all Kadrioru pargis.

Eesti Vabariigi loomise 100. aastapäeva puhul külastasid Eestit Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel, kes osalesid muu hulgas Naissaare Püha Maarja kabeli taaspühitsemisel ja Tallinna lauluväljakul toimunud Üheslaulmise kontserdil.

EV 100 Üheslaulmine Tallinna Lauluväljakul, ERR

EV 100 Üheslaulmine Tallinna Lauluväljakul. Foto: Priit Mürk, Eesti Rahvuslik Ringhääling

Detsember 2018

Asutati Rootsi-Eesti Koostööfond

Fondi abil soovitakse süvendada koostööd Rootsi ja Eesti vahel. Võtmesihtgrupp on noored.

22.–23. november 2019

Rootsit külastas president Kersti Kaljulaid

Investorite ümarlaud presidendiga. Foto: saatkond

17. jaanuar 2020

Rootsit väisas peaminister Jüri Ratas

Peaminister Jüri Ratase kohtumine investoritega. Foto: Riigikantselei

Noorte Rootsi eestlaste ja kogukonnaga kohtumine Stockholmi Eesti majas. Foto: Riigikantselei

13.–14. veebruar 2020

Eestit külastas Riigipäeva esimees Andreas Norlén

Riigipäeva esimehe kohtumine välisminister Urmas Reinsaluga. Foto: välisministeerium

5. veebruar 2021

Eesti Vabariigi de jure tunnustamisest Rootsi poolt möödus sada aastat

Eesti-Rootsi diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva logo. Foto: välisministeerium

Kogu 2021. aasta jooksul tähistavad Eesti ja Rootsi diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäeva.

År 2021 firar vi att 100 år har gått sedan Estland och Sverige upprättade diplomatiska relationer. Sverige erkände Republiken Estland de jure den 5 februari 1921.

Till jubileumsåret har vi sammanställt en tidslinje av de diplomatiska relationerna mellan Estland och Sverige. Det är ett kronologiskt galleri med historiska fotografier, dokument och texter som ger ett fågelperspektiv över de unika och viktiga händelserna i relationerna mellan de två länderna under 100 års tid.

Vi tackar alla som har bidragit till insamlingen av fakta, fotografier och dokument!

Vi önskar er en trevlig resa genom tiden!

Estlands ambassad i Stockholm

Estlands utrikesministerium

Rasmus Kägu (Tartu universitet, under ledning av professor Eero Medijainen)

Juni 1561

Den gamla goda svensktiden i Estland

Eesti ja Läti kaart u 1630. a paiku. Foto: Rahvusraamatukogu, kartograafia kollektsioon

Borgerskapet i Reval samt ridderskapet i landskapen Harrien, Wierland och Jerwen avlade trohetsed till den svenske kungen Erik XIV. Därmed började den så kallade gamla goda svensktiden i Estland, som varade tills dess att Estland under det stora nordiska kriget tillföll Ryssland, vilket skedde de facto 1710 och de jure 1721 i samband med freden i Nystad.

1632

Tartu universitet instiftades av den svenske kungen

Tartu ülikooli asutamise ürik. Foto: Rootsi Riigiarhiiv

Den svenske kungen Gustav II Adolf grundade ett universitet i Tartu. Johan Skytte – Gustav II Adolfs lärare – blev Academia Gustavianas förste kansler och den som i praktiken genomförde grundandet av universitetet.

Johan Skytte, http://libris.kb.se/bib/544922

1684

Under den svenska tiden började läskunnighet att spridas bland esterna

Bengt Gottfried Forselius. Illustratsioon: e-varamu.ee.

Bengt Gottfried Forselius grundade ett lärarseminarium på biskopsgården i Tartu, där cirka 160 estniska gossar undervisades under fyra års tid. År 1686 tog Forselius med sig två av de mest vakna eleverna, Ignatsi Jaak och Pakri Hansu Jüri, till kung Karl XI för att bevisa landsbygdselevernas förmåga att lära sig läsa, sjunga och känna till katekesen. Kungen var nöjd med pojkarnas kunskaper och beordrade Forselius att fortsätta med undervisningen. Forselius-seminariet gav ett betydande lyft för utvecklingen av läskunnigheten bland esterna.

1901/1902

Den första språkkursen i estniska genomfördes, så vitt man vet, under Karl Bernhard Wiklunds ledning på Uppsala universitet

Januari–mars 1918

Estlands utlandsdelegation

Eesti välisdelegatsioon 1918-1919. Foto: Rahvusarhiiv

Estlands utlandsdelegation ansökte om tillstånd att inrätta en permanent diplomatisk representation och anhöll om Sveriges erkännande av Estlands självständighet.

24 februari 1918

Den självständiga Republiken Estland proklamerades

1918 Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine. Foto: Pärnu Muuseumi kogu.

Juni 1918

Estniska Informationsbyrån leddes av poeten och litteraturvetaren Gustav Suits i Stockholm

1920-1930 Gustav Suits. Foto: Rahvusarhiiv

November–december 1918

Begäran om svensk militär hjälp

En delegation bestående av Joseph Goldarbeiter, Ferdinand Kull och Eduard Laaman skickades till Sverige för att söka militär hjälp i kampen mot bolsjevikerna.
I december anlände en delegation bestående av Otto Strandman, Viktor Mutt och Hans Pöhl till Sverige för att rekrytera svenska frivilliga till kampen för ett självständigt Estland.

Januari 1919

En svensk frivilligkår anlände till Estland under ledning av major Carl Axel Mothander

Rootsi vabatahtliku käepael. Foto: https://digitaltmuseum.se.

Armbindel tillhörande en svenskt frivillig

Januari 1919–1928

Arnold Posti utsågs till Estlands förste konsul i Sverige

Arnold Posti. Foto: Estlands utrikesdepartementet.

Efter Arnold Posti representerades Estland i Sverige av Eduard Virgo (april 1919), generalkonsul Otto Wallén (1919-1920), vicekonsul Eduard Klaas (1919-1920), Karl Menning (1920-1921), Eduard Virgo (1922-1923), Oskar Öpik (1922-1923), Eduard Virgo (1923-1928).

9 september 1919

Sverige erkände Estlands självständighet de facto

1919

Estlands första konsulat öppnades på Kungsträdgårdsgatan 18 i Stockholm

Estlands första konsulat på Kungsträdgårdsgatan 18 i Stockholm. Foto: Estlands ambassad i Stockholm.

Till generalkonsul i Stockholm utsågs Otto Wallén, VD för handelsföretaget Svensk Import.

20 juli 1919

Svenskt konsulat i Tallinn (Valli 4)

Svenskt konsulat i Tallinn. Foto: Estlands Historiska Museum.

Den svenska regeringen beslutade att inrätta ett konsulat i Tallinn och utnämnde Olof Andreas Hedman till konsul.

Maj 1920

Ångaren Kalevipoeg började trafikera rutten Tallinn – Stockholm

Ångfartyget Kalevipoeg. Foto: Estlands Riksarkivet.

I Sverige kallades fartyget (som rymde upp till 150 passagerare) skämtsamt för "Kalle på väg".

5 februari 1921

Sverige erkände Estland de jure

Erkännandebrev. Foto: Estlands utrikesdepartementet.

5 juni 1921

Vigning av biskop Jakob Kukk

Vigning av biskop Jakob Kukk. Foto: Estlands evangelisk-lutherska kyrkans arkivet.

Kyrkoherde Jakob Kukk vigdes till den estniska evangelisk-lutherska kyrkans förste biskop av Sveriges ärkebiskop Nathan Söderblom.

9 augusti 1921

Sveriges chargé d'affaires i Estland Carl Einar Thure af Wirsén överlämnade sitt kreditbrev till Estlands statsäldste Konstantin Päts

14 oktober 1921

Till Sveriges sändebud i Estland utsågs Ulf Torsten Undén som residerade i Riga

Ulf Torsten Undén. Foto: Estlands Nationalarkivet.

De svenska sändebuden i Estland var därefter:
Patrik Carl Reinhold Reuterswärd (1928-1936)
Per Birger Johansson (1936-1939).

7 juli 1923

Ett estnisk-svenskt handelsavtal undertecknades

8 januari 1925

Svensk-estniska föreningen grundades i Stockholm

Föreningens förste hedersmedlem blev den svenske kronprinsen Gustav Adolf. Syftet med föreningen var att fördjupa relationerna mellan Estland och Sverige samt att väcka intresse för Estland bland svenskarna.

18 april 1928

Den estniska regeringen utsåg Friedrich Karl Akel till det förste sändebudet i Sverige samt Danmark och Norge

Friedrich Karl Akels diplomatiska pass. Foto: Estlands Riksarkivet.

27 juni 1928

Invigning av Gustav II Adolf-monumentet

Gustav II Adolfs staty. Foto: Tiit Pruuli.

Som den svenske kungens personliga representant besökte ärkebiskop Nathan Söderblom Estland för att tillsammans med Estlands statsäldste Jaan Tõnisson inviga ett minnesmärke invid universitetet tillägnat kung Gustav II Adolf, grundaren av Tartu universitet. Gustav II Adolfs staty förstördes den 15 maj 1950 på order av de sovjetiska ockupationsmyndigheterna. Det återinvigdes den 23 april 1992.

4–5 september 1928

Estlands statsäldste Jaan Tõnisson besökte Sverige

Jaan Tõnissons besök. Foto: Estlands Nationalarkivet.

Vid Jaan Tõnissons besök dekorerades Stockholms innerstad med blå-svart-vita flaggor.

Jaan Tõnisson och Kung Gustav V. Foto: Estlands Riksarkivet.

27–28 juni 1929

Kung Gustav V besökte Estland

Kung Gustav V. Foto: Estlands Nationalarkivet.

Kung Gustav V planterar en ek i Kadriorg-parken, på bilden tillsammans med statsäldste August Rei och utrikesminister Jaan Lattik.

29 juni–3 juli 1932

I samband med Tartu universitets 300-årsjubileum besökte kronprins Gustav Adolf Estland

Kronprins Gustav Adolf i Vana-Kuuste. Foto: Tiit Pruuli.

Förutom Tartu besökte kronprinsen Tallinn, Narva, Hapsal och de estlandssvenska bygderna.

Det går en historia om att det i kronprinsens resplaner ingick en rast i byn Vana-Kuuste, där han skulle besöka parlamentarikern Ottas gård. Ädlare drycker hade ställts fram inför kronprinsens besök, men kronprinsen hade då begärt att få dricka hemmagjord saft i stället för vin.

Kronprins Gustav Adolf i Tallinns hamn. Foto: Estlands Riksarkivet.

15–16 maj 1935

Estlands utrikesminister Julius Seljamaa på besök i Sverige

Julius Seljamaa och Rickard Sandler. Foto: Estlands Nationalarkivet.

Julius Seljamaa och Rickard Sandler, Sveriges utrikesminister.

Juni–juli 1935

Kungliga svenska flottan besökte Estland samt anlöpte hamnarna i Pärnu, Runö, Hapsal och Tallinn

Bland höga gäster fanns också prins Bertil, nuvarande kungens farbror.

15 juli 1935

Till Estlands sändebud i Sverige samt Danmark och Norge utsågs Karl Robert Pusta

Karl Robert Pusta. Foto: Estlands Nationalarkivet.

15 augusti 1936

Till Estlands sändebud i Sverige samt Danmark och Norge utsågs Heinrich Laretei

Heinrich Laretei. Foto: Estlands utrikesdepartementet.

Laretei överlämnade sitt kreditbrev till kung Gustav V den 21 september 1936 och förblev envoyé fram till den 16 augusti 1940.

18 oktober 1936

Monumentet "Svenska Lejonet" i Narva

Minnesmonumentet kung Karl XII i Narva. Foto: Estlands Riksarkivet.

På en upphöjning vid infarten till Narva invigdes Lejonmonumentet av den svenske arvprinsen Gustav Adolf, hertig av Västerbotten. Monumentet symboliserade den svenska kungen Karl XII:s seger över den ryske tsaren Peter I:s styrkor i november 1700. Detta monument förstördes under andra världskriget och återinvigdes den 19 november 2000.

11–14 juni 1937

Sveriges utrikesminister Rickard Sandler besökte Estland

Rickard Sandler i Estland. Foto: Estlands Nationalarkivet.

Oktober 1937

Baltiska fonden grundades för att fördjupa samarbetet mellan de baltiska staterna, Finland och Sverige

Augusti 1938

Ett avtal om utveckling av kulturella relationer undertecknades mellan Estland och Sverige

September 1939

Estlands riksbank knöt den estniska kronan till den svenska kronan

1940

Historien om bevarandet av Tartu fredsfördrag

Tartu fredsfördrag. Foto: Estlands utrikesdepartementet.

I början av 1940 beordrade Oskar Öpik, rådgivare till Estlands utrikesminister, tre tjänstemän vid utrikesministeriet (Evald Uustalu, Karl Zirkel, Bruno Taimsalu) att se över ministeriets hemliga arkiv och lägga undan de för Estland viktigaste historiska originaldokumenten. Totalt samlade man ihop fyra packlårar med viktiga dokument, inklusive Tartu fredsfördrag, och i mitten av mars skickades dessa till Stockholm.

I juli 1940, när Republiken Estland hade blivit Estniska SSR, krävde den nya regeringen att dokumenten som hade skickats från Tallinn till Stockholm skulle återföras till Estland. Estlands sändebud i Sverige Heinrich Laretei återlämnade packlårarna med dokumenten. Senare upptäcktes att en av dessa hade brutits upp och 31 dokument hade försvunnit. Till de försvunna dokumenten hörde bland annat fredsfördraget som år 1920 hade undertecknats i Tartu mellan Estland och Ryssland, icke-aggressionspakten mellan Estland och Sovjetunionen från 1932 och pakten om ömsesidigt bistånd mellan Estland och Sovjetunionen från 1939. Under den tid då Estland var ockuperat av Sovjetunionen förvarades de undanlagda dokumenten i Baltiska arkivet (Riksarkivet) i Stockholm. Dessa viktiga dokument från perioden före Estlands ockupation återlämnades till Estland i juni 2002 av ordföranden för Baltiska Arkivet, dåvarande statssekreteraren i Estland samt sedermera diplomaten Aino Lepik von Wirén.

Juni–augusti 1940

Estland ockuperades och annekterades av Sovjetunionen

August Reis pass. Foto: Estlands utrikesdepartementet.

Estniska SSR:s regering beslutade att likvidera alla Estlands beskickningar, konsulat och honorärkonsulat utomlands och överföra tillgångarna till Sovjetunionen.

16 augusti 1940

Estlands beskickning i Stockholm tvingades ge upp sina lokaler

Foto: Estlands utrikesdepartementet.

Under påtryckningar från marionettregeringen som inrättats i Tallinn samt den påbörjade sovjetiska ockupationen var den estniska beskickningen i Stockholm tvungen att frånträda sina lokaler. Sändebudet Heinrich Laretei blev tvungen att överlåta beskickningens nycklar till svenska UD.

6 november 1940

För att undvika spänningar med Sovjetunionen beslutade den svenska regeringen att de jure erkänna Estniska SSR. De diplomatiska förbindelserna mellan Estland och Sverige avbröts tills de återupptogs den 28 augusti 1991.

Läs (på engelska) om hur Estlands UD och de estniska ambassaderna likviderades, hur de estniska diplomaterna i den fria världen under åren 1940–1991 upprätthöll den estniska statens kontinuitet samt hur exilregeringen påbörjade sin verksamhet.

https://vm.ee/en/how-foreign-ministry-and-embassies-were-eliminated-diplomats-free-world-preserved-continuity

26 mars 1944

I Stockholm bildades Estniska kommittén, vars uppgift var att ge materiella möjligheter till aktiviteter som skulle främja återupprättandet av Estlands självständighet

Augusti–september 1944

Esternas flykt i skräck undan den röda terrorn

Minnesmonument över den stora flykten på Puisehalvön i västra Estland. Foto: Urmas Lauri.

Under den stora flykten flydde 75 000–80 000 människor från Estland, varav cirka 33 000 ester och 7920 estlandssvenskar till Sverige. Anledningen till flykten var den stora skräck som man kände inför Röda arméns invasion. Detta eftersom man fortfarande mindes den sovjetiska ockupationens år av terror från juni 1940 till juli 1941.

Den 22 september 1944 höll Otto Tiefs regering sitt sista sammanträde i Põgari bönehus på Estlands västkust för att diskutera frågor rörande flykten till Sverige. Den 29 september, betydligt senare än överenskommet, anlände motorbåten OK2 med Eerik Laid. Han hade kommit till Estland för att hämta regeringens medlemmar och medarbetare. Statssekreterare Helmut Maandi var den ende som hade turen att befinna sig på rätt plats då båten anlände. Eftersom det inte längre var möjligt att kontakta de övriga regeringsmedlemmarna beslutade man att fara iväg utan dem. Sålunda nådde endast statssekreterare Maandi, som ende medlem ur Otto Tiefs regering, den fria världen tillsammans med ett exemplar av tidningen Riigi teataja (Estlands författningssamling), där en sammanställning över Estlands regering hade publicerats.

Upp till 175 flyktingläger inrättades över hela Sverige för att ta emot flyktingarna.

Redan under vistelsen i flyktinglägren började esterna att aktivera sig, bland annat grundades estniska skolor, sångkörer, teatrar, förlag, församlingar samt klubbar och hobbyföreningar.

Med tiden etablerades Estniska nationalfonden och Esternas Representation i Sverige och på många platser i Sverige grundade man så kallade Estniska hus som blev till centrala platser för esternas förenings- och sällskapsliv.

15 maj 1950

Förstörelsen av Gustav II Adolfs staty

Gustav Adolfs staty. Foto: digar.ee.

På order av ockupationsmakten förstördes Gustav II Adolfs staty i Tartu, som för esterna symboliserade den så kallade gamla goda svensktiden. Det är inte känt vad som blev av kungastatyn.

1954

Det långsiktiga samarbetet mellan Ilon Wikland och Astrid Lindgren börjar

Ilon Wikland och Astrid Lindgren. Foto: Postimees.

Maire-Ilon Wikland (född Pääbo) illustrerade Astrid Lindgrens bok "Mio, min Mio", vilket blev början på deras långvariga samarbete.

24 februari 1980

Olof Palme höll tal vid firandet av Estlands nationaldag i Stockholms konserthus

Olof Palme, Estlands nationaldag. Foto: Estlands Nationalarkivet.

6–13 juli 1980

Kulturfestivalen ESTO 80 ägde rum i Stockholm

ESTO 80 i Stockholm. Foto: Sverigeesternas arkiv.

I Kungsträdgården lyssnade 25 000 personer till ett frihetsupprop för Estland och sjöng den estniska nationalsången.

Vid invigningen framförde socialminister Karin Söder hälsningar från statsminister Fälldin och den svenska regeringen och sade bland annat: Vi är glada över att ni finns i Sverige, men vi beklagar djupt att ni tvingades att komma hit.

I svensk press publicerades cirka 700 artiklar under 70 dagar om Baltikum.

ESTO 80 i Stockholm. Foto: Sverigeesternas Riksförbunds arkiv.

ESTO 80 i Stockholm. Foto: Sverigeesternas arkiv.

1988-1989

Den sjungande revolutionen och den baltiska kedjan

Människokedjan genom Baltikum. Foto: Harald Leppikson, Estlands Nationalarkivet.

Den sjungande revolutionen i Estland och de andra baltiska länderna 1988 samt Berlinmurens fall 1989 gav ett brett internationellt stöd till Baltikum. Den 23 augusti 1989, 50 år efter undertecknandet av Molotov-Ribbentrop-pakten, bildade ester, letter och litauer en människokedja genom att deltagarna tog tag i varandras händer tvärsigenom hela Baltikum för att uppmärksamma situationen i dessa länder.

23 mars 1988

En snöstaty av Gustav II Adolf

Snöstaty av Gustav II Adolf i Tartu. Foto: Tiit Pruuli.

I kvällsmörkret gjorde historie- och språkstudenterna vid Tartu universitet en snöstaty av Gustav II Adolf. Den festliga invigningen ägde rum nästa morgon. Kungamonumentet i snö smälte dock bort efter några dagar. Knappt fyra år senare uppfördes en ny Gustav II Adolf-staty som en gåva från Uppsala universitet.

25 november 1989

SAS öppnade en reguljärlinje mellan Stockholm och Tallinn

Regulärlinje. Foto: Isi Trapido, Estlands Riksarkivet.

11 december 1989

Svenska generalkonsulatet i Leningrad öppnade en avdelning i Tallinn (Endla 4a)

Tallinn-avdelning vid generalkonsulatet i Leningrad: Foto: Tiit Veermäe, Estlands Nationalarkivet.

9 januari 1990

Estlands informationskontor öppnades i Stockholm

Estlands informationskontor. Foto: Estlands utrikesdepartementet.

Utrikesminister Lennart Meri bemyndigade Aadu Must att företräda utrikesministeriet vid Estlands informationskontor i Stockholm.

19 mars 1990

Den första demonstrationen till stöd för de baltiska staternas oberoende ägde rum på Norrmalmstorg

Måndagsmöte. Foto: Sverigeesternas arkiv.

Demonstrationerna övergick till att bli en proteströrelse med 79 måndagsmöten i rad. I genomsnitt deltog 300–400 personer i demonstrationerna. Den 20 augusti 1991, dagen då Estlands självständighet återupprättades, samlades cirka 5 000 personer på Norrmalmstorg. Initiativtagarna till måndagsmötena var Peeter Luksep, Andres Küng, Gunnar Hökmark och Håkan Holmberg.

Måndagsmöte. Foto: Sverigeesternas arkiv.

1 september 1990

Nuckö gymnasium i västra Estland inledde sin verksamhet med fördjupade studier av svenska och nordisk kultur

Nuckö gymnasium. Foto: Arnold Mikkor.

Före andra världskriget var Nuckö jämte Ormsö centrum för estlandssvenskarna.

27 januari 1991

Utrikesminister Lennart Meri träffade representanter för den svenska regeringen i Stockholm

8 februari 1991

Ordförande för Estlands högsta råd Arnold Rüütel träffade riksdagens talman Thage G. Petterson och statsminister Ingvar Carlsson

20 augusti 1991

Estlands högsta råd antog ett beslut om Estlands nationella självständighet. Republiken Estland återupprättades i enlighet med rättslig kontinuitet.

27 augusti 1991

Sverige återerkände Estlands självständighet

28 augusti 1991

Diplomatiska relationer återupprättades mellan Sverige och Estland

Avtal om aterupprättande av diplomatiska förbindelser. Foto: Estlands utrikesdepartementet.

Efter att de diplomatiska förbindelserna hade återupprättats hissades Estlands, Lettlands och Litauens flaggor framför UD.

29 augusti 1991

Sverige var det första landet som öppnade sin ambassad i Tallinn

Första ambassadbyggnaden. Foto: Estlands Riksarkivet.

29 augusti 1991

Den första utländska representanten som presenterade sitt kreditbrev i Estland var Sveriges ambassadör Lars Arne Grundberg

Lars Arne Grundberg. Foto: Estlands utrikesdepartementet.

Sveriges ambassadörer i Estland:

Lars Arne Grundberg (1991-1995)
Katarina Brodin (1995-1998)
Elisabet Borsiin Bonnier (1998-2003)
Dag Hartelius (2003-2008)
Jan Palmstierna (2008-2013)
Anders Ljunggren (2013-2018)
Mikael Eriksson från 2018

1 september 1991

Institutionen för skandinaviska studier inrättades vid Tartu universitet

Põhjamaade lipud Tartu ülikooli eest. Foto: Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

2 september 1991

Margus Laidre utsågs till Estlands första ambassadör i Sverige

Margus Laidre, Lennart Meri, Alar Olljum. Foto: Estlands Nationalarkivet.

Den första estniska ambassadören i Sverige Margus Laidre, utrikesminister Lennart Meri och chefen för utrikesministeriets nordeuropeiska avdelning Alar Olljum.

Estlands ambassadörer i Sverige:

Margus Laidre (1991-1996)

Andres Unga (1996-2000)

Toomas Tiivel (2000-2004)

Jüri Kahn (2004-2006)

Alar Streimann (2007-2011)

Jaak Jõerüüt (2011-2014)

Merle Pajula (2015-2019)

Margus Kolga från 2019

6 november 1991

Gustav Adolfs Gymnasium, som grundades 1631, återfick sitt gamla namn

Gustav Adolfs Gymnasium. Foto: Gustav Adolfs Gymnasium.

Under ockupationstiden hette skolan Tallinns gymnasium nr 1. Läsåret 1992-93 började man med svenska som specialinriktning.

1992

Sverige blev till en av de viktigaste handelspartnerna för Estland och även den största utländska investeraren

Flera viktiga handelsavtal och avtal om ekonomiskt samarbete ingicks mellan Estland och Sverige:

– frihandelsavtal (den 31 mars)

– avtalet om främjande och ömsesidigt skydd av investeringar (den 20 maj).

29 januari 1992

Den i Sverige uppväxte Jaan Manitski blev utrikesminister under premiärminister Tiit Vähis första regeringsperiod

Jaan Manitski. Foto: Estlands utrikesdepartementet.

22–24 april 1992

Kung Carl XVI Gustaf och drottning Silvia på statsbesök i Estland

Kung Carl XVI Gustaf och drottning Silvia på besök i Estland. Foto: Väino Meresmaa.

21 oktober 1992

Regeringen med Mart Laar i spetsen tillträdde

I den första demokratiskt valda regeringen efter återupprättandet av republiken Estlands självständighet fanns också två f.d. exilester från Sverige – försvarsminister Hain Rebas och finansminister Madis Üürike.

1994

Flera viktiga steg togs för att stärka försvarssamarbetet

Vid mötet mellan de nordiska försvarsministrarna i Stockholm tillkännagav man sitt stöd för inrättandet av den Baltiska fredsbevarande bataljonen (BALTPAT) (25-26 januari). Ett samförståndsavtal mellan de baltiska och nordiska försvarsministrarna undertecknades i syfte att stödja grundandet av en fredsbevarande styrka i Baltikum (3 juni). De fredsbevarande kurserna i Sverige gjordes tillgängliga för estniska officerare.

29 augusti 1994

Sverige tog i bruk den nuvarande ambassadbyggnaden på Pikk 28 i Tallinn

Sveriges ambassad i Tallinn. Foto: Erik Peinar.

28 september 1994

Estoniakatastrofen

Estoniamonumentet i Stockholm. Foto: kungahuset.se.

M/S Estonia förliste under färden från Estland till Stockholm. Vid katastrofen fanns 989 personer ombord, varav 852 dog eller försvann.

Estoniamonumentet i Tallinn. Foto: Albert Truuväärt.

7 oktober 1994

Minnesmärket Frihetens Port på Djurgården

Frihetens Port. Foto: Sverigeesternas arkivet.

Femtio år efter den stora flykten från Estland, reste ester och estlandssvenskar i Sverige Frihetens Port på Djurgården, för att visa det svenska folket sin tacksamhet för mottagandet av de estniska flyktingarna. Monumentet invigdes av kung Carl XVI Gustaf.

September 1995

Estlands president Lennart Meri på statsbesök i Sverige

Estlands president Lennart Meri på statsbesök i Sverige. Foto: Sverigeesternas arkivet.

1 maj 1997

Avtalet om viseringsfrihet mellan Estland och Sverige trädde i kraft

10–22 juli 1997

Inom ramen för Partnerskap för fred (PFF) deltog även Sverige i Baltic Challenge 97, en internationell övning som för första gången ägde rum på estniskt territorium

8 januari 1997

Estlands ambassad i Stockholm flyttade till sina nuvarande lokaler (Tyrgatan 3)

Estlands ambassad i Stockholm. Foto: Jaak T. Arendi.

12 juni 1998

Grundandet av Baltic Defence College (BALTDEFCOL)

De tre baltiska staterna, de nordiska länderna, Nederländerna, Polen, Tyskland och Storbritannien undertecknade ett avtal om att grunda Baltic Defence College (BALTDEFCOL). Sverige utsågs till att leda projektet och styrgruppen leddes av försvarsminister Björn von Sydow. Högskolan invigdes den 25 februari 1999.

Augusti 1999

Estlands premiärminister Mart Laar på besök i Sverige

Estlands statsminister Mart Laar besökte Sverige. Han anlände ombord på ett fartyg till samma plats i Stockholm som Estlands statsäldste Jaan Tõnisson hade anlänt till 71 år tidigare.

September 2000

Sveriges riksdag beslutade att skänka militärutrustning till de tre baltiska staterna

Programmet inkluderade utrustning för tio skyttebataljoner, tre brigadstabskompanier och sex ingenjörkompanier. Huvudinriktning var dock utbildning. Under perioden 2001-2004 utbildades nästan tusen officerare och underofficerare i de tre baltiska staterna. Programmet genomfördes med hjälp av cirka 200 svenska officerare.

5 maj 2002

Kung Carl XVI Gustaf och drottning Silvia på besök i Estland

Kungaparet vid invigningen av utställning Aibotapeten. Foto: Aibolands museum.

Kung Carl XVI Gustaf och drottning Silvia besökte Estland och deltog i återinvigningen av svenska S:t Mikaelskyrkan i Tallinn. De medverkade även vid invigningen av utställning Aibotapeten i samband med säsongsstarten av Aibolands museum i Hapsal.

13 januari 2003

Försvarsmakterna i Estland och Sverige undertecknade ett memorandum om försvarssamarbete

5 oktober 2007

I samband med Tartu universitets 375-årsjubileum besökte drottning Silvia Estland och invigde minnesmärket över Johan Skytte i Tartu

Drottning Silvia i Tartu. Foto: Erik Peinar.

8 april 2008

Estnisk-svenska handelskammaren grundades

Svenska handelskammaren i Estland bildades den 28 maj 1997.

2010–2011

Import och export

År 2010 stod de svenska direktinvesteringarna i Estland för rekordhöga 34,7% av de totala investeringarna.
År 2011 blev Sverige Estlands största exportmarknad och för första gången hamnade Estland bland Sveriges tjugo största importpartners.

18–20 januari 2011

Estlands president Toomas Hendrik Ilves på statsbesök i Sverige

Estlands president Toomas Hendrik Ilves på statsbesök i Sverige. Foto: Estlands Presidents kansli.

15 augusti 2011

Estlands premiärminister Andrus Ansip och talmannen för det estniska parlamentet Ene Ergma deltog tillsammans med sina baltiska kollegor i firandet av 20-årsjubileet för återupprättandet av Estlands, Lettlands och Litauens självständighet på Norrmalmstorg i Stockholm

Firandet av 20-årsjubileet för Estlands, Lettlands och Litauens självständighet på Norrmalmstorg. Foto: Erik Peinar.

På väg till Norrmalmstorg. Foto: Erik Peinar.

På väg från Norrmalmstorg. Foto: Erik Peinar.

28–29 oktober 2014

Svenska kronprinsessan Victoria och prins Daniel gästade Tallinn och Tartu under sitt tvådagarsbesök i Estland

Kronprinsessan Victoria och prins Daniel i Tartu. Foto: Tartu universitetet.

25–26 januari 2017

Estlands president Kersti Kaljulaid på arbetsbesök i Sverige

Estlands president Kersti Kaljulaid på arbetsbesök i Sverige. Foto: Jaak T. Arendi.

17–18 februari 2018

Kulturfestivalen Estival och statsministermöte

Statsministermöte. Foto: Estlands Regeringskansli.

Estlands premiärminister Jüri Ratas deltog i jubileumsfestivalen Estival 2018 inom ramen för 100-årsfirandet av Republiken Estland. Han träffade också Sveriges statsminister Stefan Löfven under besöket.

Estlands statsminister Ratas på festivalen Estival i Stockholms stadshus. Foto: Estlands Rergeringskansliet.

Estlands premiärminister Ratas på festivalen Estival i Stockholms stadshus. Foto: Estlands Regeringskansli.

Maj 2018

Gemensam flygvapenövning

Gemensam flygvapenövning. Foto: Karl Möls, Postimees.

För första gången efter att Estland åter blivit självständigt ägde en gemensam övning av det svenska och det estniska flygvapnet rum i Estland.

14 juni 2018

Estlands president Kersti Kaljulaid besökte Göteborg

Estlands president Kersti Kaljulaid i Göteborg. Foto: Estlands presidents kansli.