Madrid, 29. juuni 2022 – Peaminister Kaja Kallas kinnitas, et liitlaste vahel valitses tänasel Madridi tippkohtumisel täielik üksmeel ning NATO mõtteviisis on toimunud põhimõtteline muutus: Venemaa on NATO ja liitlaste jaoks peamine oht.
„Olen rahul sellega, et äsja heaks kiidetud NATO uus strateegia sellisena esimest korda ajaloos Venemaas käsitlebki,“ ütles Kallas. Eesti jaoks on eluliselt tähtis NATO kollektiivkaitse muutub palju tugevamaks. „Leppisime kokku, et vastusena Vene agressioonile liigub NATO uuele tugevdatud kaitsehoiakule, mis võimaldab esimesest rünnakuminutist kaitsta igat ruutsentimeetrit NATO territooriumist. Selle saavutamiseks langetati täna konkreetsed otsused ka idatiiva tugevdamiseks,“ lisas Kallas.
Kallase sõnul on kohe pärast NATO riigi- ja valitsusjuhtide otsust oluline alustada selle suunamuutuse elluviimist. „Eesti jaoks tähendab see koostöös liitlastega diviisi suuruse üksuse ja selle juhtimisstruktuuri arendamist, mis oleks valmis konflikti korral Eestit kaitsma,“ rõhutas Kallas.
Samuti on Kaja Kallase sõnul väga oluline, et liitlased otsustasid kutsuda Soome ja Rootsi NATO liikmeks. Loodame, et liitumisprotokollid allkirjastatakse lähiajal. „Soome ja Rootsi liitumine NATOga teeb tugevamaks meie kõigi julgeoleku. Oleme Soomet ja Rootsit nende liitumisteel toetanud esimesest päevast alates ning jätkame nende toetamist kogu NATOga ühinemise protsessi vältel,“ kinnitas Kallas.
Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul tähendavad idatiiva tugevdamise otsused seda, et Eestisse jäävad ettenähtavas tulevikus kohale kaks Briti pataljoni ning Prantsuse ja Taani kompaniid. Samuti jätkub Eestist Balti õhuturbe missioon, mida liitlased on võimelised kiiresti tugevdama. „Täiendavalt otsustasid liitlased idatiiba tugevdada kuni brigaadi suuruse üksusega neis riikides, kus oht ja vajadus sõjalise tugevduse järele on kõige suurem,“ ütles Laanet.
Kaitseminister lisas, et Ühendkuningriik on otsustanud täiendavalt määrata Eesti kaitseks brigaadi, mille staabielement ja osad allüksused hakkavad paiknema Eestis. „Oluline on, et Ühendkuningriigi brigaadi osised koos täiendavate sõjaliste võimetega hakkavad rahu ajal roteeruma Eestisse ning harjutama Eesti kaitset reaalsetes tingimustes. See tagab Briti üksuste kõrge valmiduse ja igakülgse koostöö Eesti üksustega nii kriisi kui sõja tingimustes,“ märkis Laanet.
„Ühendkuningriik ja Eesti loovad koostöös Eesti kaitseks mõeldud NATO raamistikus tegutseva diviisi struktuuri, mille üksused ja staap koosnevad nii Eesti enda kui teiste liitlaste panustest. Diviisi struktuuri loomisega alustatakse järgmiste kuude jooksul,“ ütles kaitseminister. Diviis hakkab paiknema NATO käsuahelas.
Samuti suurendab kaitseministri sõnul USA oluliselt oma kohalolu Ida-Euroopas, hoides muu hulgas brigaadid Rumeenias ja Poolas, plaaniga liigutada selle üksuseid regulaarselt rotatsiooni korras ka Balti riikidesse.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister välisministri ülesannetes Andres Sutt märkis, et tippkohtumisel, kus tegi pöördumise ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kinnitati NATO jätkuvat toetust Ukrainale ning kiideti heaks täiendav NATO toetuspakett Ukrainale. „Uue abipaketi raames saadetakse Ukrainale vajalikku varustust, mida nad praegu lahinguväljal vajavad, ning toetatakse Ukraina kaitseväe üleminekut NATO standarditele ja moodsatele Lääne relvasüsteemidele,“ märkis minister Sutt. Samuti kinnitati Suti sõnul tippkohtumisel NATO avatud uste poliitika jätkumist. „Ukrainal ja ka Gruusial on endiselt NATO liikmelisuse perspektiiv nii nagu see sõnastati NATO 2008. aasta tippkohtumisel,“ ütles Sutt.
Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul tähendavad idatiiva tugevdamise otsused seda, et Eestisse jäävad ettenähtavas tulevikus kohale kaks Briti pataljoni ning Prantsuse ja Taani kompaniid. Samuti jätkub Eestist Balti õhuturbe missioon, mida liitlased on võimelised kiiresti tugevdama. „Täiendavalt otsustasid liitlased idatiiva riike tugevdada kuni brigaadi suuruse üksusega neis riikides, kus oht ja vajadus sõjalise tugevduse osas on kõige suurem,“ ütles Laanet.
Kaitseminister lisas, et Ühendkuningriik on otsustanud täiendavalt määrata Eesti kaitseks brigaadi, mille staabielement ja osad allüksused hakkavad paiknema Eestis. „Oluline on, et Ühendkuningriigi brigaadi osised koos täiendavate sõjaliste võimetega hakkavad rahu ajal roteeruma Eestisse ning harjutama Eesti kaitset reaalsetes tingimustes. See tagab Briti üksuste kõrge valmiduse ja igakülgse koostöö Eesti üksustega nii kriisi kui sõja tingimustes,“ märkis Laanet.
„Ühendkuningriik ja Eesti loovad koostöös Eesti kaitseks mõeldud NATO raamistikus tegutseva diviisi struktuuri, mille üksused ja staap koosnevad nii Eesti enda kui teiste liitlaste panustest. Diviisi struktuuri loomise käivitamine toimub järgmiste kuude jooksul,“ ütles kaitseminister. Diviis hakkab paiknema NATO käsuahelas. Samuti suurendab USA kaitseminister Laaneti sõnul oluliselt oma kohalolu Ida-Euroopas, hoides muuhulgas brigaadid Rumeenias ja Poolas, plaaniga regulaarselt rotatsiooni korras liigutada selle üksuseid ka Balti riikidesse.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister välisministri ülesannetes Andres Sutt märkis, et tippkohtumisel, kus tegi pöördumise ka Ukraina president Zelenskõi, kinnitati NATO jätkuvat toetust Ukrainale ning kiideti heaks täiendav NATO toetuspakett Ukrainale. „Uue abipaketi raames saadetakse Ukrainale vajalikku varustust mida nad täna lahinguväljal vajavad ning toetatakse Ukraina kaitseväe üleminekut NATO standarditele ja moodsatele Lääne relvasüsteemidele,“ märkis minister Sutt. Samuti kinnitati Suti sõnul tippkohtumisel NATO avatud uste poliitika jätkumist. „Ukrainal ja ka Gruusial on endiselt NATO liikmelisuse perspektiiv nii nagu see sõnastati NATO 2008. aasta tippkohtumisel,“ ütles Sutt.
• Ühisavaldus: https://www.nato.int/cps/en/natohq/official_texts_196951.htm?selectedLoc…
• NATO uus srateegiline kontseptsioon: https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/2022/6/pdf/290622-str… (PDF)
• Fotod: https://flic.kr/s/aHBqjzWaQW
Lisainfo:
avalike suhete osakond
[email protected]