Kultuurisuhted
Eesti ja Rootsi vahelised kultuurisidemed on läbi aastate olnud tihedad, kultuuriüritused toimuvad enamasti kultuuritegelaste omal initsiatiivil, mida soodustavad kahe riigi nii geograafiline kui ka kultuuriline lähedus ning hästi juurdunud Eesti kogukonna võrgustik Rootsis.
Saatkonna kaasabil ja korraldamisel osales ansambel Hortus Musicus septembris 2020 Stockholmis toimunud Varajase Muusika Festivalil (SEMF) ning andis Stockholmi Mereajaloo muuseumis Arvo Pärdi 85. sünnipäeva puhul juubelikontserdi “Ilu ja harmoonia”.
Septembris 2020 avati saatkonnas Eesti kunstniku Mara Ljutjuki näitus. 2019. aastal oli saatkonnas ülevaatenäitus „Eesti kunstnikud Rootsis Viinistu kunstimuuseumi kogudest“ ja Rootsis elava kunstniku Mart Orgi ja tema ema Leida Orgi näitus “Mart Org ja Leida Org – maalid ja tekstiilid”.
EESTLASED ROOTSIS
Kui enne teist maailmasõda elas Rootsis vaid mõnisada eestlast, siis 1943-1944 sõja eest põgenenud eestlasi oli II maailmasõja-järgselt Rootsis ligikaudu 20-30 000, uue põlvkonna pealekasvuga 1950-1960 aastatel kasvas see arv veelgi. Eestist Rootsi põgenesid kõik 7000 rannarootslast, kes elasid Eesti saartel ja läänerannikul mitmeid sajandeid. Praegusel hetkel elab Rootsis kokku umbes 10 000 eestlast, enamik neist on koondunud suurematesse linnadesse või nende ümbruskonda.
Sügisel 1994 möödus 50 aastat tuhandete eestlaste põgenemisest üle Läänemere Rootsi. Aasta tähtsündmusena otsustasid eestirootsalsed ja rootsieestlased jäädvustada üle mere tuleku mälestussamba – Vabaduse värava – näol, mis oleks ühtlasi kingituseks ja tänuks Rootsi rahvale ning püsivaks meeneks järeltulevatele põlvedele. Mälestussammas anti pidulikult üle Rootsi rahvale 7. oktoobril 1994. Avamistseremoonial osales ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf.
Viimastel aastatel on seoses järeltulijate puudumise, haudade unarusse jäämise jms põhjustel aktuaalseks muutunud Rootsis manalateele läinud tuntud eestlaste kodumaale ümbermatmine. Nii on kodumaale toodud Jüri Uluotsa, August Warma ja August Rei põrmud, juunis 2016 sängitati mulda Rootsist Eestisse jõudnud Marie Underi ja Artur Adsoni säilmed, juunis 2018 Eduard ja Erika Tubina säilmed.
Sõjajärgsest ajast alates on Eesti kogukond Rootsi ühiskonda sulandumise kõrval aktiivselt tegutsenud mitmete ühingute, seltside, liitude kaudu eestluse alahoidmise ja Eesti tutvustamisega (Rootsi Eestlaste Liit, Eesti Kultuurikoondis, Eesti Teaduslik Selts Rootsis jpt.). Kõrgajal on Rootsis kokku tegutsenud ligikaudu 400-500 eestlaste organisatsiooni, praegusel hetkel tegutseb neid saja ringis. EV100 raames toimus kohalike seltside toel arvukailt juubelipidustusi üle kogu Rootsi. Tänaseni ilmuvad mõned eestikeelsed väljaanded, nende hulgas Eesti Päevaleht ja ajakiri Rahvuslik Kontakt. Stockholmis tegutsevad Eesti lasteaed, ca 200 õpilasega Eesti kool (1.-9. klass) ja Eesti huvikool. Stockholmis, Göteborgis ja Lundis tegutsevad Eesti Majad, mis on olulisteks paikadeks eestluse alahoidmisel ja edasiviimisel Rootsis.