Kultuurisuhted

Eesti ja Rootsi vahelised kultuurisidemed on läbi aastate olnud tihedad, kultuuriüritused toimuvad enamasti kultuuritegelaste omal initsiatiivil, mida soodustavad kahe riigi nii geograafiline kui ka kultuuriline lähedus ning hästi juurdunud Eesti kogukonna võrgustik Rootsis. Eesti teeb Rootsiga kultuuriteemades koostööd järgmistes piirkondlikes formaatides: EL Põhjamõõtme kultuuripartnerlus, EL Läänemere strateegia kultuuriprioriteet ning Läänemeremaade Ministrite Nõukogu (CBSS) ja Põhja-Balti kultuuri mobiilsusprogramm.

24.-25. augustil 2017 toimus Kultuuriministeeriumi eestvõttel mitmete Eesti loomemajanduse valdkonna ettevõtjate ja investorite delegatsiooni visiit Rootsi Stockholmi, visiidil osales ka kultuuriminister Indrek Saar.

Koostöö Rootsiga filmivaldkonnas

Viimaste aastate koostööfilmid:
• The Arbiter / Kohtumõistja (2013), rež. Kadri Kõusaar, tootja Meteoriit, prod. Aet Laigu ja Rootsi kaastootja Anagram, Film i Väst.
• The Temptation of St Tony / Püha Tõnu kiusamine (2012), rež. Veiko Õunpuu, tootja Homeless Bob Production, Rootsi kaastootja Atmo Media.
• Amalimbo (2016), rež Juan Pablo Libossart, peatootja Fasad (Rootsi), Film i Väst ja Eesti kaastootja Fork Film (Marianne Ostrat).

Rootsi filmilevis ja televisioonis on viimasel kahel aastal näidatud Eesti filme „Mandariinid”, „Risttuules”, „1944” ja „Vehkleja”.

Kujutav kunst

Narvas arendab Eesti kunstiakadeemia residentuuri koostöös Rootsi investoritele kuuluva NarvaGate OÜga.

Rootsi ja Eesti koostöös avati 2018. aasta suvel Jaapanis, Tokyos, Haapsalust pärit kunstniku Ilon Wiklandi näitus “Pippi Longstocking and the World of Astrid Lindgren”.

Disain

Disainiliit teeb koostööd Designgalleriet’iga. On eksponeerinud Rootsi disaini Tallinnas ning 2016 toimus Eesti disaini näitus Designgalleriet’is. Samuti on Rootsi disainerid esinenud loengutega Disainiööl.

2018. aasta veebruaris esitles Stockholmi moenädala raames oma loomingut Moesaatkond ning Stockholmi galeriis Platina toimus Eesti ehtekunsti näitus “Udujutt”.

Kirjandus

2016. aastal osales Göteborgi raamatumessil Maarja Kangro, 2017. aastal osales Eesti raamatumessil Euroopa Liidu Kultuuriinstituutide Liidu Stockholmi rakukese ühisprojekti raames. 2017. aastal osales messil Indrek Koff ning 2018. aastal Indrek Hargla. 2018. aastal osales Rootsi lastekirjanik Åsa Lind Tallinnas toimuval festivalil HeadRead.

Teater

Seoses Ingmar Bergmani 100. sünniaastapäevaga toimusid 10.-19. aprillil 2018 Eesti Draamateatris Bergmani päevad.

Muusika

1982-2004 oli Neeme Järvi Göteborgi Sümfooniaorkestri peadirigent. 1994-2000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio koori peadirigent. Uppsala Sümfooniaorkestri peadirigent on alates 2004. aastast alates Paul Mägi, kes on viinud Uppsalasse nii Eesti muusikat kui ka kaasa aidanud kohaliku sümfooniaorkestri kontsertide toimumisele Eestis.

2016. aastal esines Stockholmi vana muusika päevade raames Heinavanker, 2017. aastal osales ansambel Vox Clamantis Båstad Chamber Music Festivalil. Helena Tulve oli seal ka resident-helilooja. Eesti muusikud on esinenud Rootsi Raadio poolt korraldataval Läänemere maade festivalil – 2015. aastal esitati Arvo Pärdi sümfooniaid Tõnu Kaljuste juhatamisel ja 2017. aastal juhatas Paavo Järvi Eesti Festivali Orkestrit.
2018. aastal osales festivalil Tallinna Kammerorkester – 23. augustil anti kontsert Stockholmi Berwaldhallen’is.

Oktoobris 2018 osalesid Eesti muusikud Stockholmi Jazzfestivalil:

12.oktoobril Stockholmi Eesti Majas– Helin-Mari Arder & Andy Fite
20.oktoobril Scala jazzklubis – Hedvig Hanson ja ka Lepatriinu (Triinu Paomets).
10. novembril Püha Jakobi kirikus Hortus Musicus.

Aktiivsed Eestiga koostöö tegijad on Ragnar Berthling (Sounds of Stockholm jm organisatsioonid) ja Martin Larsson (helilooja, korraldaja, muusik).
Eesti Jazzliit teeb ansamblivahetusi koostöös Rootsi Jazzliiduga.

Tallinn Music Week ja Music Estonia osalevad rahvusvahelises projektis Keychange, kus Rootsi üks olulisemaid elektroonilise- ja uue muusika festivale Sounds of Stockholm on oluline partner. Eesti Heliloojate Liit ja festival Eesti Muusika Päevad teevad samuti koostööd Sounds of Stockholmiga. Ühiselt planeeritakse Eesti nüüdismuusikute ja heliloojate kaasamist. Eesti Muusika Päevad ja Sounds of Stockholm, samuti GAS festival (Göteborg), KALV festival kuuluvad Põhjamaade nüüdismuusikafestivalide võrgustikku FENOBA.

Eesti Kooriühing kuulub kooriliikumisse, mis korraldab Põhja- ja Baltimaade laulupidusid. Järgmine laulupidu toimub 2019. aastal Stockholmis.

Juuli 2018 alguses Eestis toimunud Mägede hääle festivalil osales Golden Ivy ja Prins Emanuel Rootsist. Maia Hirasawa Rootsist astus 19. juulil 2018 üles Narva linnuse hoovis (festival the Baltic Sun raames). Rootsi ansambel Lekarerätten esines tänavu Viljandi Folgil.

EESTLASED ROOTSIS

Kui enne teist maailmasõda elas Rootsis vaid mõnisada eestlast, siis 1943-1944 sõja eest põgenenud eestlasi oli II maailmasõja-järgselt Rootsis ligikaudu 20-30 000, uue põlvkonna pealekasvuga 1950-1960 aastatel kasvas see arv veelgi. Eestist Rootsi põgenesid kõik 7000 rannarootslast, kes elasid Eesti saartel ja läänerannikul mitmeid sajandeid. Praegusel hetkel elab Rootsis kokku umbes 10 000 eestlast, enamik neist on koondunud suurematesse linnadesse või nende ümbruskonda.
Sügisel 1994 möödus 50 aastat tuhandete eestlaste põgenemisest üle Läänemere Rootsi. Aasta tähtsündmusena otsustasid eestirootsalsed ja rootsieestlased jäädvustada üle mere tuleku mälestussamba – Vabaduse värava – näol, mis oleks ühtlasi kingituseks ja tänuks Rootsi rahvale ning püsivaks meeneks järeltulevatele põlvedele. Mälestussammas õnnistati sisse ning anti pidulikult üle Rootsi rahvale 7. oktoobril 1994. aastal. Stockholmis, avamistseremoonial osales ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf.

Viimastel aastatel on seoses järeltulijate puudumise, haudade unarusse jäämise jms põhjustel aktuaalseks muutunud Rootsis manalateele läinud tuntud eestlaste kodumaale ümbermatmine. Nii on kodumaale toodud Jüri Uluotsa, August Warma ja August Rei põrmud, juunis 2016 sängitati mulda Rootsist Eestisse jõudnud Marie Underi ja Artur Adsoni säilmed, juunis 2018 Eduard ja Erika Tubina säilmed.

Sõjajärgsest ajast alates on Eesti kogukond Rootsi ühiskonda sulandumise kõrval aktiivselt tegutsenud mitmete ühingute, seltside, liitude kaudu eestluse alahoidmise ja Eesti tutvustamisega (Rootsi Eestlaste Liit, Eesti Kultuurikoondis, Eesti Teaduslik Selts Rootsis, 2006 likvideeritud Eesti Komitee jpt). Kõrgajal on Rootsis kokku tegutsenud ligikaudu 400-500 eestlaste organisatsiooni, praegusel hetkel tegutseb neid saja ringis. EV100 raames toimus kohalike seltside toel arvukailt juubelipidustusi üle kogu Rootsi. Tänaseni ilmub mitu eestikeelset ajakirjanduslikku väljaannet, nende hulgas ajaleht Eesti Päevaleht ja ajakiri Rahvuslik Kontakt. Stockholmis tegutsevad Eesti lasteaed, ca 200 õpilasega Eesti kool (1.-9. klass) ja Eesti huvikool. Mitmel pool tegutsevad Eesti Majad, mis on olulisemaid kohti eestluse alahoidmisel ja edasiviimisel Rootsis.